Säästlik elu

Viisin täna säästu taaraautomaati pudeleid. Et korteris kõik ilus ja korras oleks ja sellepärast, et mul tekivad tavaliselt millegipärast süümekad, kui ma eelmine õhtu olen kaua väljas olnud, alkoholi tarbinud vms :D
Kahe suure kilekotitäie pudelite eest sain säästust osta: 8 rulli WC-paberit, 2 100 vatist lambipirni, 1 Bref wc-lõhnastaja täite (võimisiganes see ka pole) ja 1 karbi tuletikke. Kilekoti ka tegelikult, aga oma lollusest.
Ja kokku läks kogu see kraam maksma 3 krooni, pluss minu eneseuhkus, mis sai pisut kannatada. If you know what I mean...
Elame säästlikult! :D
P.S Kui ma neid pudeleid sinna automaati ajasin, tekkis äkitselt mingi mega järjekord mu taha. Mõneingaid pudeleid ei võta ta kohe vastu ka ja siis seal mässates, ise näost punane, soovitas taga olev naine mul korgid pealt ära võtta (siis lähevad pudelid õhku täis :)). Läksin näost veel punasemaks ja kerisin siis korke maha :D

Minu jõulusoov

Jõuluvana ole pai,
kingi mulle suhkrusai...
(Lastesalm)

Jõulud on kohe-kohe tulemas ja kuna olen päris suur tüdruk ning päriselt jõuluvana ja korstnakinke ja suurt mänguasjatööstust põhjapoolusel enam ei usu, siis tulebki välja mõelda oma jõulusoovid ja jõuluvanale toimetamise asemel paberit soovidega pigem kuskil avalikult lehvitada. Seda enam, et tihti küsimuse: "mida sa jõuludeks tahad" vastuseks ei tule kõik tahtmised kohe pähe või ei rahulda vastus: "oh, mitte kui midagi" õnnetut kinkijat.
Ning just seepärast postitan oma soovid siia. Otse loomulikult ei ole see kellelegi käsuks neid soove täitma hakata. Sellest ka sõna SOOV :D
Lihtsalt, mida kõike ma sooviksin, kui see oleks võimalik:
läpakat, korteriüüri maksmist õppeaasta lõpuni, tuusikut ümbermaailmareisile, palju ilusaid kontsakingi, palju ilusaid riideid, eriti musta boolerot, kallist ja jubehead parfüümi, kauneid küünlaid, nunnut autot, maksimum eksamitulemusi, palju magusat, sooje talvejopega sobivaid käpikuid, nahast rahakotti, sooje susse, paksu ja põhjalikku veiniraamatut apollost, lõputut toidukrediiti selveris ja säästus, igavest priipääset vanemuise mistahes etendustele...ja noh, sellega esialgu minu väike listike piirdubki.
Ja no...sinna lõppu võiks veel lisada muidugi kogu pere kokkusaamist ja jõulurõõmu ja lund ka...nii solidaarsusest... :D
Jah, ega minagi usu, et homme tuusik ümbermaailmareisile mu postkasti potsatab...kuid kui keegi sooviks korteriüüri minu eest maksta, võib julgelt teada anda! :D

Elan Annelinnas

Ja millegipärast tuletab ta mulle seda viimasel ajal väga tihti meelde. Nagu et: ole ettevaatlik, siin liigub igasugu inimesi või et vaata ette, siin võib kõike juhtuda.

Näiteks tulin kord koolist koju ja ühe üle platsi mineva teerajakesel seisis arvatavasti purjus mees, õllepudel käes ja...seisis. Liikumatult. Terve selle aja, kui ma teda eemalt juba pilguga jälgisin ja ka pärast seda, kui ma tast mööda olin kõndinud. Lihtsalt seisis paigal. Seda ei tule Tartus eriti tihti ette.

Rääkimata kõikidest nendest kordadest, kui kõndida mööda ühest teatud nurgast. Seal, kus säästukas on väga lähedal, tuul ka ei puhu ja on inimesi ja autosid, keda ja mida vahtida. See on vägagi soodus asukoht kõikidele Annelinna parmudele, kes seal oma odavaid plastõllepudeleid tühjendavad.

Või lõpetades näiteks sellega, et koju kõndides, peaaegu juba kohale jõudnud, möödun ühest rattakiivriga vanamehest, kes kolgib (ma väga loodan, et külmunud) autoust ja vannub valjult: No kurrrat, mida sa tahad?! :)
Niiet vot siis. Elangi kohe täitsa agulis, kohe kuidagi ei õnnestu ette kujutada mingeid helerohelise murukattega eeslinna vaikseid tänavakesi...
Mida sarnast oled sina kogenud?

why oh why oh why

Miks kõik mind kardavad ja liiga tõsiselt võtavad? Ma mõtlen neid, kes mind ei tunne. Või on siis asi mingis liigses austuses ja distansis? Näen ülbe välja? Don't think so. Aga äkki peaks tegema mingi sildi stiilis "Ma teen vahepeal nalja ka. Tegelikult teen ma kogu aeg nalja, iga mu lause on omamoodi nali. Saage aru, hahahahaa!".

Üks asi veel...
WHERE ARE YOU CHRISTMAS?
WHY CAN'T I FIND YOU?

Well, it's definitely not easter yet

Ma ei tea, kuidas on teistel, aga esimese advendi järel on nüüdseks ka mind tabanud JÕULUmeeleolu.

Las nüüd siis kõik see tuledesära, ehted, küünlad, kuused, kaunistused, kaardid, plastist ja täispuhutavad jõuluvanad tulgu. Mina ei karda!

Ojaaa, mul pole absoluutselt mitte mingit plaani veel niipea suureks kasvada :D

Üks õhtu.

Ta tuli ja läks. Ma soovin, et ta poleks kunagi tulnud, sest siis ei oleks mul nii kuradi kahju sellest, et ta läks.

kõige ilusamad ettepoole

by Toomas Mastik
Jääme siis kõik kordusetendusi ootama ;)
She looks like a model, except she's got a normal ass... muusika on nüüd minu käes.
Laupäev ja 17 oli ka veidi teistmoodi eriline; nimelt Kaisai võitis ühe luulekonkursi(plaks plaks plaks plaks)! Ja minugi üheööluuletused märgiti seal ära (sain Lehte Hainsalu autogrammiga Vilepi luulekogumiku)(plaks plaks) :D
Pseudonüümiks oli mul Paul Udus ja Kaisal tema õe nimi. We are so normal. See tendents ilmnes ka autokooli esmaabikursustel. :D
Ja Kaisa Kr - vokk tööle ja uusi kollektsioone ketrama (paluks siiski mitte rasedatele, sest padi võib keset catwalki välja kukkuda :D).

järelkaja...

Räägime siis sellest, kus mina kohe kindlasti ei käinud (kooli pärast), äärmisel juhul 37 palavikuga :P. MontgoMery, Cadillac, Kadriorg, tema õeraas Kaisu ning Katri, Regle olid siis imeilusad modellid, kellega mul on au koos töötada. Kutsun teid ka edaspidi lavale nii et ärge mitte mõelgegi paksuks minna :P Äärmisel juhul siis, kui otsustan rõivaid rasedatele ning noortele emadele teha ;). Aga olite tõesti tublid, muss ja kava oli suurepärane btw, Merü, tnx :).

ps. Ootan ka teie arvamust...(peale selle, et ma peaksin edaspidi varem tegema hakata)


pps. Kaisai, ma tõesti oleksin tahtnud, et sa oleksid sellest osa saanud. Loodame, et järgmine kord oled ka sina täie tervise juures.

Ja Toru-Siil laseb läbi

Ja moeshow on läbi. Great success! Varsti varsti võime kõik kirjutada enda CV-le sõna modellindus juurde :) Seda enam, kui neid esinemisi siin nii palju tuleb, et isegi kuupäevad lähevad sassi.
Ma täitsa kujutan ette juba, kuidas ma 60neselt (ikka nooruslikuna muidugi) oma lastelastele räägin, kuidas mina siis kunagi veel modell olin. Selle osa, et ma tegelikult sakin modellinduses, jätan ma muidugi välja.
Ja pildistamine!
Ja muidu naljakad olukorrad! Oh tore oli....

Oh jah, ma tegelikult tean isegi, et kõik see eelnev pole tegelikult lugemist väärt.
Aga inspiratsiooni on vähe. Kuigi kool ei rõhugi turjal hetkel nii tugevalt, on siiski tunne nagu..oleks tühjaks tõmmatud. Ja siis kui mul on niiiiii palju teha, siis tulevad kõik need asjad meelde, mida oleks nii tore teha.
Oh. Mul tuli tegelikult üks mõte praegu. Jaaa...Ma kohe teen selle teoks. Aga teile ma ei ütle.

Aga enne...millal elu põnevaks läheb jälle? Sooviks kindlat kuupäeva, et ette valmistuda. Sest tegelikult mulle meeldib bumpy road. Ameerika mägedel sõitmine. Ma usun et ma pole ainus. Sest kui nüüd showga sai üks mägi jälle ületatud, on loomulik et peab järgnema langus..see tasane osa..aga millal jälle mägi tuleb? Can't wait.
Bye for now. Ma tõesti ei kujuta ette mis siia kirja nüüd sai. Ja lugema üle ka ei hakka. Aga noh, et keegi seda eriti niikuinii ei loe, pole vahet ka arvatavasti.

kavakesekene..

Niisiis, neile, kes sellest aru saavad ;)

Selline on algne plaan, vb muudame MontgoMeryga midagi, vaatab..

Aga siin on kava meie showkeses:

1.galvanize – algusosa, mitte väga kaua (Merykas)
2.fergalicious – kiirem, jõulisem pool, samas vallatu, edevam (Kadri)
3.glamorous – classy, rich girl (Kaisu)
4.stronger – nimi ütleb kõik :) (kõik üritavad üksteist üle trumbata)
(keegi, keda pean lähipäevil leidma)
5.like this -tantsuosa, kõik tantsivad (nagu omavaheline võistlus, samad liigutused neljakesi korraga)
6.love stoned I think she knows/segada/sexyback – pahempool, pahe
(very nasty girl) (Kadi)
7.apologize – aeglane osa, murdosa (imetabane ingel, kaunis, jätab teised varju (mõneks ajaks ;)), seletab oma liigutustega et ilu peitub headuses, lihtsuses
(kuigi see kostüümi lihtsuses välja ei tule, faafaaa, jamissiis) (Katri)
8.technologic (nunnu lugu lõppu, armas kokkuvõttekesekene)


kui lugusid kuulete, on asi selgem, seniks aga need paar inimest kohandagu end juba oma rolli!!

Modellide iseloomud ei kattu ju tegelaskujude omadega (enamusajast :P), nii et pole põhjust solvuda, vinguda, juukseid kiskuda  
ega enesetappu teha :P;) (okok, see viimane oli liiast...)

Olge mõnusad ja külastage ikka ajavaesuses virelevat väikest disainerihakatist!

Scary movie

Täna juhtus koolis vist midagi hirmsat. Eesti keelest lahkudes jalutas mulle all välisukse juures vastu mingi kleenuke poiss, kellel oli horisontaalselt pool nägu + terve nina sidemetes. Nagu muumia. Ja karderoobimutid rääkisid tapmisest.
Peale selle oli Kaisul täna mandlioperatsioon. Röövisime ta haiglast ära ja tõime koju. Vast jääb ellu. :)

Vaheaja mõttekesed

Mul oleks tõsiselt vaja miljonivõitu. Või noh, mis miljoni, mulle piisaks ka 10 000st. Või no, ka 5000 oleks meeldiv.

Mitte et ma nüüd päriselt kartulikoori sööks ja tänavanurgal kerjamas käiks. Aga mu rahamured on jõudnud juba minu unenägudesse. Kes lähemat kirjeldust tahab, see küsib.

Kuidas ma saan oma selle aasta eesmärki täita ja igati kultuurne ja haritud inimene olla, kui mul põhimõtteliselt selleks raha pole? I should really get a job. Töö, mis ei võtaks aega :P

Just nii ma mõtlesingi. Muidu. Muidu on elu nagu lill. Couldn't be happier.

Ma olen isegi harjunud, (või noh, mis siin harjuda, tehtud ja kõik) et mu toa asemel on kabinet. Ja et ma olen oma endises toas külaline, kes siin nädalavahetustel magamas käib. Very nice. Ma olen ometi suur tüdruk juba ja ei hakka oma õigusi taga enam ajama. Kuid mulle on jäänud tõepoolest viimasel ajal tunne, et ma nagu ei oleks selle pere liige enam. Ma ei tea pooli asju, mis siin minu äraoleku ajal toimub. Ma unustan kõik tähtpäevad ja pereliikmete koolitused, võistlused jms ära või siis ei tea nendest midagi. (Kõik tähtpäevad peale sünnipäevade. Need on õnneks veel meeles)

Ja...järjest vähem ma ju tegelikult siin, maal ka viibin. Nendel vähestel päevadel aga pean siis kõik tasa tegema ja võimalikult palju "quality time'i" pere erinevate liikmetega veetma. Ja see väsitab.

Asi on arvatavasti vastupidine. Ka nemad ei tea minu elust enam peaaegu midagi. Sellest mitte-nii-teada-tuntud- elu poolest, ma mõtlen.

Kas nii see peakski olema? Küllap vist.

Okou, ok, võib-olla pole see elu enam nii lill midagi, kui mõtlema hakata. Küllalt depressiivne ilmastik ka, peaks mainima. (Lund!)

Ja mis ma veel avastasin. Kuigi liigne suhtlemine ja inimeste keskel olemine on väsitav, ei suuda ma väga pikalt iseenda seltskonda, üksindust, vaikust ja rahu ka nautida. Ma muutun imelikuks. Või on asi selles, et ma ei suuda tegevusetult vaikuses, üksinduses ja rahus pikalt olla. Jap, ma ei saa lahti tundest, et ma raiskan aega.

Enne vaheaega tahan võimalikult palju puhata ja vaheajal võimalikult palju aega sellest midagi tehes ära kasutada :D Naljakas.'

Ja ometi, kurat võtaks, koolitöödega pole üldse veel algust teinud!



Ja siin on teile Tuust. Minu väike päikesekiir hallis ilmas :)

Evakuatsiooniplaan

Otse trepist üles ja vasakule.
PS! Olen kaine.
PPS! Täna on neljal inimesel sünnipäev. Nomina sunt adiosa. Pidu, pidu (üldse ei viitsi) .
PPPS! Ilgelt tahaks mingit privaatsuse moodi asja! Nagu et... JUMALA EEST, KAS MA EI VÕIKS SEKUNDIKSKI ÜKSI JÄÄDA TEADMISEGA, ET KEEGI EI HAKKA MIND KOHE-KOHE TÜLITAMA! Selline asi ajab lihtsalt hulluks. Ja siis hakkavadki peas arenema väikesed mõtted (mille seeme on muide juba ammu istutatud) a la minna Tiibetisse palverännakule või parvega Atlandi ookeanit ületama või läbida kaamelil Sahara kõrb jne. Üksi!!!
PPPPS! Asi on lihtsalt selles, et mul ei ole kodu. Juhtub ka paremates peredes.
PPPPPS! Kadi... üle kaarsilla kaare minek oli vahva! Kordame? Anyone to join us?
PPPPPPS! Autokool algas. Ou jeõh.

Tere! Ma ei ole sipsik. Üle kõige ei sooviks ma olla poiss. Pigem, kui juba, tüdruk.

Aga pea käib küll pisut ringi. Natuke liiga palju veini.

Ilusat vaheaega!!!!! (Olgugi, et see kõigest nädalakese kestab)

ma reserveerin ühelise toa
ja pühendan oma valged poognad
sinule,
ma seisan väljaspool
ja loodan, võimalikult kaua,
ja, mõtlesin ma
me elame tulevikuta.
see ongi see, mis on nii kummaline
nina surutud vastu suletud seina

aeg on minu juurest läinud
ei, tal pole vaja mind
kui tõestust
selle kohta, et naiste südamed
on muutumatud
ma peaksin murdma iidset lepingut
tõelisusega
ja võtma seda nii nagu ta on

(Cathrine Grondahl)

Et homme siis Tosca?
Ja hoiame kõik Meryle pöialt, et ta enda autosõidu eksami ära teeks! (Nagu keegi juba täna tegi :D)

Kuumad Brasiilia ööd

Et kallis Kadriorg ei tea isegi, et me Kaisaga ikka veel latiinos käime, siis siin on talle sellest elav märk.

Kadri! Mina ja Kaisa käime õppimas latiino tantse. Siiamaani oleme õppinud merenguet ja salsat.

Pole seal mingit nalja. Tõsine töö. Naljakas on siis, kui pihta ei saa, mispidi need puusad nüüd liiguvad. Piinlik on siis, kui õpetaja võtab sind käekõrvale, et puusapöördeid õpetada. Lahe on, et kontsi saab (peab?) kanda. Äge oli, kui ükskord oli trennis üks vähemalt 55 aastane vanatädike. Prillide, triiksärgi ja kõrge vöökohaga teksadega. Õpetaja on ise ka eriline. Kannab lillade klaasidega prille. Naljakas oli ka see, kui Kaisa küsis oma nimepäeval minu käest, mis päev täna on ja nurga tagant kostus administraatori hääl, mis ütles et pühapäev:)

See on ka humoorikas, kuidas me Kaisaga üksteist peeglite ees ahvime. Ja peeglid teevad laiemaks kui neist eemalduda.

Tore on, aga küllaltki kallis ka. Aga tore ;)

tere. olen sipsik. üle kõige maailmas tahan olla tavaline poiss.

Täna hakkasin mõtlema, (ei,mitte esimest korda, seda on ka enne juhtunud) et tegelikult on meil viiel kohutavalt vähe aega jäänud. Aega, mida kasutada koosolemiseks, ma mõtlen.
Sest umbes kaheksa kuu pärast lõpetame gümnaasiumi ja...lendame ära.
(Mõni võib-olla sõna otseses mõttes.)
Ja millal me jälle näeme siis?
Kuidagi kurb... elu muutub hoopis teistsuguseks ilma teieta.
Viimane võimalus ikkagi ju. Kasutage seda.

Lateks, metsjeesus ja kurttumm. mõni puuinimene ka.

Inimesed suudavad mind ikka ja jälle üllatada. Vahepeal ka heas mõttes. Kuid juhtub, et ka ikka ja jälle halvas.
Ma lihtsalt ei saa aru, kuidas võivad seaduse järgi täisealised isikud kannatada identiteedikriisi ja äärmise lapsikuse all. Lapsikus teatud piirides on tervitatav nähtus, ka mulle meeldib vahepeal lapsikult käituda ja ennast "mitte veel suureks kasvanuks" tituleerida. But enough is enough.
Näiteks siis kui tehakse mingisuguseid teisi alandavaid nalju. Seeläbi olles ise üleolevamad? vaimukamad? Igatahes tundsin ma ennnast täna küll kusagil neljandas klassis. Ma isegi ei tea, mis mind kogu loo juures rohkem häiris või miks.
Küllap kõik süütud (kaas)kannatajad saavad aru, milles asi.
Mitte et ma tunneks ennast kuidagi isiklikult solvatuna, aga lihtsalt...milleks?
Nagu...mis on kõige selle point?
Või...

Tagasi ja parem kui kunagi varem ;)

Täna oli kurikuulus Õpetajate päev ja meile kui abiturientidele anti võimalus enda pedagoogilisi oskusi proovida. Viisime Kaisaga läbi ainult ühe tunni - 11A emakeel, kus arutasime "Mäeküla piimameest", mida kumbki meist pole ise lugenudki. Suht norm klass oli ja õpetajad ikka need kõige vingemad ofkoors :)
Want some more? Tulin just Itaaliast tagasi ja nagu te kõik juba reisikirjeldustest teate - väga lahe oli! Lihtsalt crazy. Seejärel sai Enri kaheksateistkümneaastaseks (oli ka viimane aeg), Itaalia reisi jooksul tegid sama triki ära ka Karvin ja Paula. Egas' midagi, viinad välja ja juhime kõik koos oma "raamatuklubi" helgema tuleviku poole!

Asi, mis mind väga närvi ajab

Teate, mis mind tõsiselt närvi ajab?

See, mis toimub minu akna taga ja millest minu aknaklaasid kaeblikult värisedes märku annavad.

Ehk üks bemarivend oma tumerohelise bmw-ga. Tema ja tema auto stereo tekitatud heli, mis minuni (oi, kui kahjuks) kostab ainult bassihelidena.

Oi, kui vihaseks see mind ajab. Ja ma ei saa mitte kusagile minna, et sellest ebameeldivast tümpsust pääseda. See kostab ka kööki. Ja ma ei saa terve õhtu otsa ka ju vannitoas istuda.

Ma olen mõelnud mitu korda neile (jah, neile, sest otseloomulikult seisavad teised, hingelt bemarivennad, tähtsate nägudega ümber auto) midagi karjuda. Aga see oleks ehk liiga vanainimeslik ja on väheusutav, et see mõjukski nende hernesuurustele ajudele.

Võib-olla aitaks munadega loopimine? Ha, ei - või hoopis kerged ähvardused stiilis: kui-sa-siit-ära-ei-lähe, siis-ma-võtan-oma-võtmed-ja-tõmban-su-bemarile-kriipsu-peale. Sest arvatavasti jõuabki info neile kohale läbi nende auto.

Vaatame, kaua nad veel minu närvide peal mängida saavad. Enne kui mul lõplikult vedru välja viskab. Sest ega ma olen muidu kannatlik inimene :)

Lihtsalt, ärge käige mu närvidel.

OLEME 1- AASTASED!!!!

Meie kallis-armas-nunnu blogi on tervelt aasta eksisteerinud!!!
JUHUU!
Igatahes, kuigi vähesed (ka meist) seda teavad ja tähele panevad: PALJU ÕNNE JA PIKKI AASTAID!
Oleks tõesti tore, kui me siia ka näiteks 10 aasta pärast veel kirjutame, eks ole?

Roheline vahtraleht on minu nimi

Tehtud!

Võin suure rõõmuga teatada, et load on käes.

(JESS! jesssssssssss! jepppiii!)

Kainet autojuhti anyone? :D

Minu esimene argipäev

Minu järjekordne ebaõnnestunud katse kooritööst kõrvale viilida.. sellega tõestan, et laulmine on üks osa minu elust ning JÄÄB väga suure tõenäosusega. Igastahes, täna, esimesel argipäeval tutvusin uue tüdrukuga, kes lähemal vaatlusel osutus eelmisel aastal istumajäänuks, seda nimelt tervislikel põhjustel. Neiu oli 70% teisest poolaastast haiglas ja kodusel ravil olnud. Ärge küsige, mis tal viga oli. Ma ei julgenud veel küsida, arvatavasti midagi tõsist, kui lubati kooli edasi jääda.

Koolis oli enam-vähem normaalne, inimesed on ikka samasugused, midagi pole muutunud. Kuid siiski, üks asi oli uus. Nimelt näidiskapid. Jah, samasugused, mis teie koolis all garderoobis seina ääres seisavad.  Ja uurisin täpsemat infot 
selle rendi hindadega. 300,- on poolaasta, 500,- terve aasta. Nii, et arvan, ma võtan 
ühe kapi pooleks aastaks ning saan igasuguse jama
(sh üleliigsed õpikud, kekaasjad) ära panna kartmata, et keegi kapi kallale võiks minna.

Aga jutt kisub kaootiliseks nii, et ma lõpetan parem enne, kui päris lolli juttu ajama hakkan...

The very few last days..

..of our summer vacation.
Mis tähendab kooli. Lõpuklassi siis seekord.
Palju õnne.

K & K in LatviA

15.08.07 Riia, Läti

Jõudsime Kadiga kenasti Riiga. Bussisõit (algusega 6.45) kestis 5 h. Peale seda otsisime hostelit. Olles teinud väikese peatuse, et valuutat vahetada, suunasime oma sammud Old Town hostelisse, kus olid kohad täis. Peale pikka kaartidega jändamist, peatusime City hostelis ja ostsime 3 ööd. Kokku läks 23.10 Ls (per person). Jalutasime ja "poodlesime" kuni ette tuli park. Istusime ja sõime. Kadil olid pähklid, minul nuudlid, mida ma sis heldelt kohaliku tuviga jagasin. Natukese aja pärast oli kohal terve tuvikari. Creepy! :) Paar tükki siiamaani tüütavad.

Kadri on hull tuvimutt :D

Aga üks veel hullum magab siin.

Kell on 15.00 ja oleme taas istuma saanud, aga mitte pargipingile vaid hoopis bussipeatusesse. Vahepeale sai ikka palju jalutatud. Vaatasime enda tulevasi kortereid :) ja kõndisime kesklinnast välja Eikellegimaa bensukasse. Tagasiteel vaatame: "Oh, Laima, jess, kommipood!" Astume siis kenasti sisse ja jääme lolli näoga vahtima. Sealsamas mingi registratsioonilaua taga vahib üks turva meid sama lolli näoga. Ümberpöörd ja kiired jalad. Arvatavasti oli tegu mingi tootearendus-, turundus- või logistikakeskusega vms. Lõpuks leidsime ka kommipoe ja nüüd ootame Bruninieku iela peatuses valget laeva.












Ja seksiturism on terrorism. (Kadi veendus selles nüüdsama.)


***


18.38 Hostelis

Käisime polikliinikus söömas. Odavalt, isegi kui kurss on 30 EEK. Sõime kalafileed, kartulit ja salatit. Ja käisime stagnavetsus. Ma sain demonstreerida oma Läti keele oskust ja ütlesin "Paldies" kui Läti mut nõud ära viis. Ja siis leidsime järgmise nurga pealt Maxima :)




Ning siis läksid über-rikkad tsikid shoppama. Mis sest, et ühes butiigis vaatas kontsadega müüjatshikk imelikult ja käis sabas.






Hostel on kena. Meie toas on hetkel peale meie 2 tüüpi: 1 (kena) sakslane ja 1 (vana ) venelane (?). Venelane norskab kindlasti! Vb sakslane ka.




***


Aga iseenesest lahe kogemus. Kõik eluks vajalik on olemas ja saab ka huvitavate inimestega suhelda. Hostel asb heas kohas: vanalinn ja bussi-, rongijaam on kohe siinsamas. Küisime dushi all ja teeme ennast korda, et õhtul veel välja minna. Tundub, et kasiinodesse lastakse ka 18-aastaseid. Mitte et me kasiinodesse tahaks minna...Isa just helistas. Õnneks küsis, et mida ma teen, mitte kus ma olen. Mu vanemad ei tea sellest reisist midagi ja valetada ma ei suuda. Targem on vestlust mujal hoida. No jah, hakkame siis liigutama.

16.08.07 Riia, Läti

On varahommik ja kell näitab bla, bla, bla (ei viitsigi järgi vaadata). Õhtul kokku pandud linast ja tekist on öö jooksul kujunenud mingi sasipundar. Rakendan seles suhtes aktiivse hoolimatuse meetodit.

Eile õhtul käisime kasiinodes. Mitte mõhkugi ei taipanud nendest sea-monkeydest ja milk the cow mängudest . Need peaksid meelitama 10 aastaseid. Ja voodoo klubi/kasiino pildi kustutasime ära, sest turva käskis. Siis jalutasime mööda jõge. Ilus oli. Vabnaduse monumendi juures tabasid mind lapsepõlvemälestused.

Öösel nägin unes, et ma ei mäletanud 2st viimasest päevast absoluutselt mitte midagi. Ja et keegi pani arvatavasti minu joogi sisse midagi.. See oli tõeline nightmare. Ja venelane norskas tõesti pool ööd. Siis ta ärkas ja läks ära.

Norskav venelane - >

Selle pildikustutamise-asjaga tuli meelde, kuidas me eile kuhugi kirikusse sisenedes pilti tegime (kunagi päevase jalutuskäigu ajal) ja mingi tädike pistis kriiskama: "WHO TOOK THE PICTURE?!? It is 1 Ls! Tegime näo et meie küll ei tea, kes too loll pildistas.

Hetkel on meie magamistoas üks asiaadist tüdruk. Sakslane lahkus hommikul, venelane ka (Thank, God!) ja samuti too tõmmu läti tüüp, kes siia öösel hilja magama tuli ning oma triiksärgi minu kõrval olevale narile lajatas.


***


Kell 21.37




Täna õhtul oleme väsinud. Päev läbi trampisime ringi: mööda vanalinna ja kultuurilisi asutusi ja poode. Päev algas siiski üpris pervolt. Lürpisime platsil pingi peal jogurtit ja vanamees istus Kadri kõrvale. Kõnnime ära ja mingid tüübid ütlevad midagi läti keeles. Istume kivimüüri peal ja mu kõrvale istub läti vanamees ning tahab juttu ajada. Ütleme lõpuks, et : "We're gonna go now" ja kõnnime edasi, kui üks tüüp värvipotiga ütleb midgi läti keeles. Ütlen: "We don't speak latvian" enne kui tüüp majauksest sisse kaob. Ja Kadrile meeldib paksude läti muttidega juttu puhuma hakata, niipea kui ma eemale lähen.



Käisime läti ajaloomuuseumis, ühel pisikesel kunstinäitusel ja läti sõjamuuseumis. Kultuurishokk missugune.

Otsisime veel lossi ja kleepusime pingi külge. Võrratu. See pink tõsiselt kleepus. Pidin täitsa tirima oma seeliku sealt küljest.


17.08.07 Riia

Siiski, seda läti mutti pidasin hoopis Kadiks! Hostelis aga olid täna veel üks sakslane ja isa -tütar, kellest esimene oli pärit Minnesotast, kuid elab Moskvas ja teine oli sündinud Moskvas, kuid elas Kanadas. Arvuti taha minnes hakkasid mingid 2 tüüpi juttu puhuma. Küsisid et mis ilm Eestis on. Christian (sakslane) oli just eestist tulnud ja ütles,et on ilus. edastasin teate. Põhimõtteliselt on ikka igasugust kiiksuga asja üle elatud. Vaatame, mida toob tänane päev.

kell 20.30

Täna päeval shoppasime, shoppasime ja shoppasime. Otsisime panka, et Kadri saaks kingad osta. (Milline inimene unustab oma PIN-koodi!) Istusime siis pangas, käisime süüa ostmas ja valisime taaskord kõige avalikuma koha oma jogurti sisse laadimiseks.

Vahepeal olime omadega täitsa perses - >

Nüüd oleme hostelis. Meie toakaaslasteks on 2 portugaallast, kes ütlesid, et me oleme häbelikud ja ei räägi nendega; ning äsja lisandusid 1 poolatar js 1 hispaanlane. The room is crowded, man!

<-Meie kirjavahetus

Enamus inimesi tuleb siia üheks ööks, niiet me oleme haruldused. Varsti lähme välja, sest see ongi viimane öö Riias.







Mulle tehti ettpanek minna mingi bändi autoga kuhugi rokkfestivalile, aga see on 5 latti. Samas on siin öises Riias võimalusi pidutseda küll ja küll! Väsimus on muidugi suur, peaks enda kofitääbsid sisse kaanima. Peale on võimalus juua kingitusteks saadud õlut ja/või piima.

18.08.07 Läti, Riia

Istume bussjaamas, ootame- üllatus, üllatus - bussi! Kõigest 2 h on aega. Eilne õhtu on huvitav. Rockfestivalile ei jõudnud, kuid pole hullu: Riial algasid päevad. Panime minid selga ja suundusime linna. Tähelepanust just puudu ei tulnud. Vanalinnas on klubi "Nautilus" Ei olnud eriti kutsuv. Annan nüüd kirjapulga Kadile:)

Tähelepanu tähendab, et alguses järjest mingid vanamehed jõllasid. Aga mini ei tasunud end ära. Külmast värisedes tõdesime, et minu pikk seelik ja Kadri pikad püksid oleks parem variant olnud. Anyway, kaarti uurides ja lugedes sattusime pooljuhuslikult ühele vabaõhukontserdile: sümfooniaorkester, ooperilauljad ja muud huvitavad ja musikaalsed inimesed. Ilus oli. Ent otsa sai ja me tahtsime sooja. Läksime klubi-baar Casablancasse. Mis sest, et alguses kohast mööda kõndisime ja mäletasime ainult et mingi koht sel tänaval oli, kuhu me minna tahtsime. Sees avastasime liiga kõrged hinnad (tellime pähkleid?) ja liiga aeglase teeniniduse. ootasime bändi. Lahe boheemlaslik ent ohtlikult uinutavate lauludega. Ehk siis kobisime tagasi hostelisse.

Hommik. Mingi Misha oli jälle kõrvalvoodi vallutanud. Pohmelliga, vene-inglise segakeelt purssiv Misha. Pakkisime meiegi oma asjad kokku ja tegime ruumi - üllatus,üllatus - kahele eesti tshikile, kes mingi kambaga olid Riga tulnud. Tshikil oli tuppa jõudes esimene asi juustesirgendaja taha lükata ja meigikott ette võtta. Nende kutid aga avastasid köögist teleka, millest tulevale laulule siis innuga kaasa häälitseti. Krdi eestlased, teevad teiste, normaalsete eestlaste marki täis!

Seadsime sammud kaubanduskeskusesse. Kadri ostis ujukad. Lõpuks.

Ja siis saabus päeva tipphetk. Leidsime mõnusa pingi otse Rimi lettide ees. istusime pingi peal 1,5 tundi. Kui me oleks ka mütsi pingi ette visanud, oleks me vähemalt 10 Ls teeninud, sest nii mõnigi, kes mööda kõndis, heitis meile kaastundliku pilgu.
Täpselt 1,5 tundi istusime seal ja jõlitasime enda ette. Inimesed tulid ja läksid. Hiljem väljudes avastasime puhkpillikontserdi. Ohhoo-ohhoo, jälle saab kuulata. Aga see eileõhtune vabaõhukontsert oli ikka väga lahe. Nagu ka see puhkpilli oma. Seejärel vinnasime oma kompsud selga ja suunasime sammud turu poole. "Küll turul oli põnev," ütles just Kadi. Eks ta ole. Paljud tädikesed, kes meile suures müügituhinas riided peaaegu selga olid toppinud, pidid pettuma, sest u nas nje dengi. Peale selle hakkas vihma sadama nagu välk selgest taevast.Nautige võrdlust. Millalgi saime sealt tulema ja läksime taas ja tulime ja ja ja jõudsime ka siiasamma bussijaama. Olles nüüd hästi informeeritud sellest, et Tartu buss väljub platvormilt 1, sättisime end istuma. Palav oli ning ma kõndisin eemale Nestea'd ostma. Leti ääres hakkas üks tõmmu lokkis peaga väike tüdruk läti keeles midagi rääkima. Vastasin, et I don't speak Latvian. Hakkas siis temagi soravat English'it puhuma. Tahtis, et ma ostaksin talle suitsu. Valetasin, et ma pole veel 18. Tema aga vastas, et pole midagi, seal putkas ei huvita see kedagi. Ok, suur asi mul siis ära teha. 1 blue Main. 2 santiimi panin oma raha, et müüjal oleks parem tagasi anda. Andsin paki ja raha tüdrukule, ta tänas ja mul oli mingil veidral põhjusel hea meel, et olin alaealisele suitsu ostnud. Tagasi vaadates nägin teda lehvitamas. Vaesed lapsed. Aga jah, istuma minnes (Kadi kõrvale, mitte vangi) sain enda Augustilaksu ka kätte. Ehk siis, kui ma suitsujuustu avasin, tuli mingi gäng mööda. Üks ütles, et uu, devushka ja kohe käsi pjersele kah. Minu omale muidugi. Ja seda on suht võimatu viisakalt ümber jutustada. Siis siis siis siis siis siis hakkas vihma sadama ja tulime siia varjualusesse passima. Hetkel pean jälgima, et see reisipäevik pardisöödaks ei langeks.
Selle tagumikuga veel nii palju, et turul kõndides hakkas Kadri äkitselt rääkima, et pole juba 2 kuud näpistada saanud. Ütlesin et see jutt mind küll veel näpistama ei ajenda. Ja sellega sõnuski Kadri oma tagumiku ära. Tüüp tuli ka suhteliselt sihikindla näoga, et: ma tean küll, mida ma tahan ja kuidas seda saada :)

Tegelikult on 2 kuud ilma taolise intsidendita ikka pikk aeg. Harukordslet pikk, hakka või puudust tundma. Nali! Aga ma olin soomes ka...Pealegi, milleks nii tühisest asjast nii palju kirjutada? Kirjutaks parem sellest, kuidas Kadi tahtis turul õlabatshokke osta, et ikka üle pea ulatuks. Või siis sellest, kuidas me puuvilja/juurvlijalettide juures üksteisele solvavaid võrdlusi pildusime :)

Kadi varbad on nagu virsikud!'
Kadri pea on nagu melon/kõrvits!
Kadi juuksed on nagu mingid roheliste lehtedega asjad! (nii tore et ma lasteaias ikka kõikidel juurviljatundmise loengutle kohal käisin.)

Hetkel siis kõik, ootame bussi ja tuletame vanu häid appi, ma ei teagi, mida ma räägin ja kuidas see lause nüüd algaski?
Khkhm...Riia on lahe. Ja võib küll öelda, et 4 päevaga võiks linna täitsa enam-vähem selgeks saada...või siis mingi üldise pilgu selle üle saada. (Eriti hästi tunnen ma millegipärast Riia lõputuid ühenäolisi kingapoode)
Köh-köh. Aga kingad said ju ostetud! Ja millelegi on ju vaja spetsialiseeruda ;). Üldiselt võiks veel mainida, et liiklus on võrreldes Eestiga kaootiline. Reeglid kehtivad, kuid nende järgimine käib vastavalt soovidele. Pole hullu, kõigega harjub. Vähemalt autokoolis saab ruttu käidud, kui meelede tuleb jätta vaid 2 lauset: "Tore oleks, kui auto alla jääks võimalikult vähe elusolendeid. See siin on gaasipedaal."

Selgus, et 11 santiimi eest ei saa Lätis absoluutselt mitte midagi. Tulevad siis Eestisse need viimased sendid.
Oma maailmatiiru teeme siiski kunagi ära. Täispuhutavate hobuste, mootorrataste või minibussiga. Võibolla soovib Johnny Depp (kes hetkel kohe meie ees istub) meiegaliituda?
Kadri juba pressib Johnny jalgu :D

Lõpukommentaarid:
Kadri: Tegelikult mu vanemad said küll millalgi juba teada, et ma selle väikese reisi ette võtsin. Suhteliselt rahulikuks jäid. Ja kui asi oleks minu teha ei jõuaks see internetipäevik ja need mõned pildid siia bloooogi. Aga kui asi juba tehtud, siis jääb vaid soovida "head lugemist!" ;)
Kadi: Ja kõik teie, kes te arvate, et me oleme Itaalias...TÜNG!
Või nagu ütlevad lätlased: Smells like fish!
Kadri: ..... (hüsteeriline hullu teadlase naer)!

Täna on Rahvusvaheline Vasakukäeliste päev

ja mina olen ka see õnnelik (just nimelt, mina pean ennast õnnelikuks)ja kuulun nende 10% hulka, kes eelistavad kasutada elutegevuseks vasakut kätt.
Esimest korda tähistati vasakukäeliste päeva 13.augustil 1976 ning seda selleks, et juhtida tähelepanu vasakukäeliste raskele elule paremakäeliste kõrval. Kahtlemata oli siis v.käeliste elu raskem kui tänapäeval. Koolides seoti vasak käsi selja taha, anti peksa kui "valet" kätt kasutada jne.
Ent tänapäeval...on see päev rohkem armas traditsioon. Mina näiteks pean ja olen väikesest peale kasutanud arvutihiirega töötamisel paremat kätt. Ja ma olen proovinud teise käega ka. Ei saa. (hiirt saab reguleerida ka v.käeliseks)Ja noa ja kahvliga söömine on mul ka väikesest peale lihtsam olnud (no p.käelised peavad ju kahvli vasakusse kätte tõstma.) Aga tore et selline traditsioon veel elab. Paneb mõtlema.
Mulle meeldib kohata teisi vasakukäelisi oma igapäevaelus. Lähendab kuidagi kohe. Ja ma hirmsasti tahaks, et minu lapsed oleksid ka vasakukäelised. See oleks küll nii lahe :D

Kuulsad vasakukäelised: George H.W. Bush, Bill Clinton, Mark Twain, Paul McCartney, George Michael, Michelangelo, Raphael, Charlie Chaplin, Tom Cruise, Peter Fonda, Greta Garbo, Goldie Hawn, Marilyn Monroe, Robert Redford, Bruce Willis, Oprah Winfrey, Hugo Sanchez (soccer), Alan Border (cricket), Alistair Campbell (cricket), Saurav Ganguly (cricket), Gary Sobers (cricket), Martina Navratilova (tennis), Monica Seles (tennis), Guillermo Vilas (tennis), Alexander the Great, Julius Caesar, Queen Victoria of England, King George II of England, Queen Elizabeth, King George VI of England, Queen Elizabeth II of England, Prince Charles of England, Prince William of England, Fidel Castro, Albert Einstein.

Ma tahaksin midagi öelda, mida sõnadesse ei saa panna.
See on nagu...selline tunne on sees...et nii mõnna on suvi, nii toredad on suveinimesed, nii tore kui midagi toimub kogu aeg ja ERITI tore on see, kui ei tea, mis hakkab veel toimuma. Jah, mis mind veel ootab. See on selline mõnusalt ärev tunne, ja see hoiab mind lausa öösiti üleval.
Ilusat suve viimast kuud. Oodake ootamatut ;)

JA..

ja mina juba tahtsin öelda, et meie väike blogin on vist ametlikult suvepuhkusele läinud.
tundub, et vist siiski mitte :P
ja siis veel - et ma lugesin meie igasuguseid vanu postitusi siin, kaasaarvatud enda omi. no on ikka masendav, kuidas suvi võtab mõistuse ära, ühtki ideed pole ja laiskus peksab notiga pähe.
mul on totaalne suve üledoos. ma olen viimastel päevadel keskmiselt neli tundi iga öö maganud. hilja magama, okei, aga umbes poole kaheksa hommikul läheb uni ära. miks? on mingi päike, mis kardinate vahelt sisse sajab. või valutab kõht. või tahab kass mind ahistada. variante on mitmesuguseid.
aga erinevalt kooliajast tuttava magamatusega on vahe selles, et ma ei tunne ennast nagu madman. aga haigutan veel hullemini!
nii, nüüd ma lasen ajul jälle puhata, trükkimine kisub juba võssa ja kõht jälle valutab.
have a cute day!(ka siis, kui te seda umbes nädal hiljem lugema juhtute :) )

15 minutit shoppamist..

Täna suutsin naise kohust oma mehe soove täita ning ostsin mehe raha eest endale sneacker'sid. Selleks kulus mu jalavaeva nii palju, et Kaubamaja teisele korrusele minna ja kahest poest läbi käia. Teisest poest ehk siis Sportlandist ostsin päris kenad Converse'i tennised, mis maksid ainult 350,- (sest oli suur allahindlus), sain 50% soodsamalt. jippiii... 
Nüüd hakkan raha koguma, et järgmisel neljapäeval laeva pealt tax-free poest uut parfüümi osta. Loodan, et leian selle õige, sest ma olen suht 
picky lõhnavalikus. Aga jahh, elu kulgeb ka täitsa hästi, ei saa millegi üle kurta (üle pika aja, krt) 
ning käisin eile esimeses autokooli tunnis. Meryga koos panime end siiski kirja (lõpuks ometi). 
Nüüd viimasel suvekuul võtkem viimast, mina jälle homme tööle raha teenima ning 
kohustuslikku kirjandust lugema.

Ahjaa, meil on nüüd Joost, mingi internetipõhine kanalite süsteem, kus saateid saab ise valida, edasi kerida jne. Seal täitsa huvitavaid kanaleid, ntx Threadbangers, kus tutvustatakse huvitavaid mooduseid, kuidas kas kingi, kotte, riideid vms lahedaks teha.

Aga tahaks teie suveseiklusi ka lugeda, mitte neid, mis pool kuud või rohkemgi vanad on. Nii et hakake aga kirjutama. Ma pole siin üksi, ma loodan.

No andke andeks aga nii see lihtsalt ongi

You're Totally Sarcastic

You sarcastic? Never! You're as sweet as a baby bunny. Seriously, though, you have a sharp tongue - and you aren't afraid to use it. And if people are too wimpy to deal with your attitutde, then too bad. So sad.

How Sarcastic Are You?

BORDER=0 NOCACHE>

What kind of number are you?

You Are 5: The Investigator

You're independent - and a logical analytical thinker. You love learning and ideas... and know things no one else does. Bored by small talk, you refuse to participate in boring conversations. You are open minded. A visionary. You understand the world and may change it. At Your Best: You are sharp, inventive, and creative. You have the skills to lead the world. At Your Worst: You are reclusive, weird, and a bit paranoid. Your Fixation: Greed Your Primary Fear: Being useless or incompetent Your Primary Desire: Being competent and needed Other Number 5's: Bill Gates, John Lennon, Kurt Cobain, Bjork, and Stephen Hawking.

What Number Are You?

Ja kuidas me elame

Miks on millegipärast nii, et kui üks mure on lahendatud või kuidagi ise lahenenud, tekib selle asemele või sellest samusest lahendusest uus probleem?
Sest mulle tundub nii. Oled just saanud suure õnne või rahulolu osaliseks...ja selgub et näed..probleemprobleem here we go.

Aga nüüd minu wishlist: edition of 2007

1. rulluisud
2. http://www.perfumeemporium.com/BigPics_w/SoniaRykiel_w.gif (suure potsku hind oli vist umbes 850 eeku…). Ja olgem ausad – see lõhn meeldib mulle ülekõige.
3. uus telefon, mis nagu muuseas heliseks laitmatult ja ei teeks imelikke trikke oma klahvidega
4. ehted ( aga mitte plastmassist)
5. käekell (mis peaks vastu rohkem kui ühe kuu)
6. raamatud seoses ehete ja muu isetegevusega ja üldse – raamatud!)
7. midagi positiivses mõttes tõsiselt üllatavat, mida ma siiamaani pole maininud ehk siis mida ma oodata ei oskaks, aga mis mind RABAKS. Aga mitte niivõrd, et ma saaksin rabanduse.

Kõige vinqm üldse terves minu maailmas oleks sünnipäeval see, et paljud teist mulle laivis õnne sooviksid ja minuga oma kallist aega jagaksid. Aga ka see on võimatu, sest paljud on elsewhere. Ja mina olen piiratud kättesaadavuses ehk laulupeol. Nii ebanunnu. Jah…

Moeturukesekene

Niisiis, minul on plaanis minna moeturule (nagu enamus teist juba teab) ja nüüd tekib jube paanika. Mida nimelt teha ajapuudusega. Kust ma leian lisaaega, lisakäsi? Kui keegi tahab veel peale Kaisai kampa lüüa, siis be my guest. Mina hakkan aga tänasest jälle magamatuse staadiumis elama. Loodan, et Laulupidu ei võta väga palju mu aega ära ning saan sellel ajal ntx ehtevärgendusi teha. Kuid jahh, 4.-8. juuli on siis nii Õllesummer kui ka Moeturg. Mõtlema pean eelkõige peolistele, sest neid on seal kõvasti võrreldes ntx tibidega, kes soovivad riideid vb osta. Seega,     D-korviga suured-suured bikiinid jm stuff. Nojh, eks näis mis elu toob. Viis päeva vastu pidada on veitc raske, kuigi võimalik. Hinnad tuleb kirved teha ning hinge kinni pidada, et keegi neid ka siis kohe ära ei ostaks. Seega, edu meile seal vastupidamisel. 
Kui tekib küsimusi (ka sinult Kaisai), siis andke teada. 

Mmmmmmmmaasikad ja muud ma ei vaja

Minu postitusele ei järgnenudki suurt kommentaaride tulva inimeste nimedega, kes kõik oleks huvitatud minuga väljaminemisest. No nüüd ma olen küll täiega pettunud.
Hee, tegelikult mitte. Sest kuigi mul pidi olema vaba päev, veetsin ka selle kenasti töötades. Ikka õhtuni. Aga laulupeo aja ühe päeva sain see-eest vabaks.
Tööpäev kujunes ka puhtjuhuslikult välja. Tegin parasjagu oma teooriaeksamit. Mõeldes, kas mootori ülekuumenemise tunnuseks on ka detonatsioon, hakkas mu telefon vibreerima. Mõtlesin edasi, kuid natukese aja pärast värises see jälle ja õnneks olin ma omadega lõpusirgel. Eksam sooritatud, kõndisin välja, vaatasin võõrast numbrit oma telefonis, kui jälle helistati. Küsiti Annelit. Ütlesin, et see ma pole. Küsiti, kes on siis. Ütlesin oma nime. Küsiti, kas ma tööle ei tahaks tulla. No tavai, kui ma järgmise laupäeva vabaks saan.
Milline kokkusattumus. Sest juhuslikult olin ma just kesklinnas. Juhuslikult ei olnud mul seelikut ega kontsi,mis oleks töötegemist raskendanud, sest ma olin plaaninud koju magama minna ja ei viitsinud end üles lüüa. Ja juhuslikult nii ma tööle sattusingi.
Ja hoolimata pikast tööpäevast, tuli kallis Kaisai minuga õhtul välja ja tõi mulle aiamaasikaid! Nii armas! Ja ümmargune anum jäi pärast tühjendamist prügikasti auku kinni. Ja mul olid süümekad kui ma kell pool üks veel pannkooke sõin. Ja mojito teeb uniseks. Rääkimata ülisuurest vajadusest teatud kohta, kus kuningaski jala käib, külastada.
Ja jaaniõhtul ei teegi ma midagi erilist. Lähengi nüüd ja naudin ilusat õhtut metsa sees.

Üleüldine teadeanne

Reedel välja keegi? Pole ammu käinud/näinud..oleks selline enne jaani õhtu. :D
P.S. Ma pean silmas muidugi neid, kes ikka eestis on...:P

Huomenta!

Mitä kuulu? Tervitan teid siis suurest Soome Seenesuurlinnast Kiukainenist. Jah, siin on kirjasto. Alustagem siis yldisest... töö on ok, elukoht on ok, inimesed on ok, igasugust nalja saab :). "Linn" ise on täielik Koera-Ilasuu (a place in the middle of nowhere), aga läheduses leidub ka suuremaid. Ja muidugi on siin väga toredad eee asjad nagu Kuntorada, Tattoo-salong, Siwa ja K Market, Kirjasto, Kirkkokoulu, kirik, Eurajoki, Mykora Oy (wheee), hevoset, ihan valkoinen lehmä :D, jnejne. Muidugi on siit yht-teist ka puudu, näiteks vip-tyttöd ja veel möned, rääkimata korralikest täpitähtedest! Hiljutised löbusad juhtumised (täiendused ka Paula poolt): *Kadri söidab kraavi *Jäätiseauto tagaajamine *Huilgav Kadri kiigul hirmutab linlasi ja kaslasi *Rongi tagaajamine *Paula yritab samuti jalgrattaga trikitada *Kadri ytleb muruniitjale öhtul "Huomenta?" *Yesterday by Hemingway *Hissidega parvetamine töö juures *Kadri pani enda ostud vale (ilusama) jalgratta pakiraamile *Paula hyppab kiikudes, nii et maa väriseb *Valepuha! *Piknik 2l jäätisega, mis saab 2ml teelusika peale vöetud *Sirje tipsutamine + KADRI JÔI VAARIKALIKÖÖRI (so what onju ää) *Marja-Mumma hormonit hyrrääntäväd (vms) *Kakaovargus (millest 1. löppes avaliku plahvatuse ja 2. pudeli deformeerumisega) *Kadri istus raamatukogus beebide lauda... (ääh, seal olid ju ainsad raamatud, mida ma lugeda oskasin) *Olen kolmekympineeeEEEE (laske maha) *Viiner-Melon on parim jook! *Kuntoraja-tuurike (Pikkura-rada) *Käik politseisse icicmegairw ja kollases hommikumantlis lokirullidega naine maanteel *Kadri päevitas ennast mustaks *Paulast sai rassist, raisk :D *Kirputori kylastamine *Kadri sunnib Paulat endatehtud makarone sööma ("Kui ära ei söö, siis juurde ei saa!" :D) *Pervo-elektrik *Whats new, pussycat?! Kuuma aurinko. Killer whales. *Vestlus soomlastega eesti keeles (ehk siis kumbki pool ei ymmärä) *"Huomenna kaikil työpäivä kello kuueksi" - "Oi vittu" *Liblikapyydmise tants *Karate-vötete harjutamine *Naabri-vanamees korjab öuelt kuivanud heina kilekotti (peaaegu alasti) *Finski ajab heinatutti taga :) *Tiidule tehti soovahetusoperatsioon ja nyyd on ta Tiit Transves (ehk siis uudiseid Eestist ka) jne jne jne jne ja näin edempä! Köik ei tule meeldegi... Loodetavasti/arvatavasti kulgeb köik seal Viros ikka kenasti. Tahaks juba tagasi tulla... Maybe siis, kui Enriga Aerosmithil käidud, tulen Löuna-Eestist ka läbi. ;) Ja siis veel seda, et KIRJUTAGE! Enda tegemistest ja muust. Mitte myspace'i, sest see ei pruugi vahepeal lahti minna, aga e-mail on ju köigile teada. Ja see peakski köik olema, kuigi viimase postituse ja selle vahel on paljugi juhtunud! Ok, baih. Mi lav ju!

Kuhu küll kõik lilled jäid

Tänaseks on kooliga kõik. Sain matrikli kätte ja geo tulemused on ka telefonis.
Kes veel ei tea, vahetasin koolielu tööelu vastu. Uskumatu, kui palju on minu käest juba küsitud, kus ma töötan siis. Enamasti vastan, et ei ütle, äkki see inimene vee satub sinna. Ma ei tahaks eriti tuttavaid kohata, kui siis ainult hommikupoole või laupäev-pühapäev, kui on tõsiselt igav ja kõik lehed läbi loetud.
Aga tore on muidu. Ma hakkasin tööpäevikut pidama. Salvrätikute peal. Kunagi annan töömemuaarid välja. :D
Lahedaid inimesi leidub. Kokad üleval on tõsised naljatilgad. Kui meid külastas varbane ja ma üles kööki helistasin et abi paluda, siis pärast seda kui meie laulev kokk sai aru et tegu on varblase mitte "linnuga" ("ah et varblane, ma arvasin et prostituut") siis...meid mõnitati edasi stiilis "visake lindu taldrikuga ja lööge pea maha, kutsuge falck ja laske kuul pähe, reketiga kuubikuteks. Julmad naljad.
Ilma naljadeta ja toredate inimesteta oleks tegelikult töö võrreldav orjusega. Töötame umbes 14 tundi: 8st 10neni. Argipäeval on tipptunnid, kus tegemist jagub ja pühapäev on suurpuhastus.
Lisaks sai ära proovitud ka töötamine pärast kolmetunnist ööund. Tegemist oli nimelt ühe tüdruku sünnaga kusagil pärapõrgus, keda ma ei tundnudki eriti. Aga Kaisa palus ja ma ei oska ei öelda. (Ei, ma ei kahetse et ma kaasa tulin, Kaisa). Hommikul kell neli asusime pärapõrgust lähima bussipeatuseni teele, kuid bussitransporti kasutama me ei pidanudki, sest hääletasime end neljakesi ühe briti auto peale, kes korrutas, what a strange morning it is. Rääkisime temaga siis eesti majandusest ja venemaa-eesti suhetest. :D Saime Tartu poolteist tundi varem, mis tähendas et ma sain tunnikese rohkem magada.
Ja üldse, tundub et suvi on siiamaani hästi õnnestunud. Järgmine nädalavahetus on jaaniöö! Kui ma just töööl ei pea olema. Sest kui ma tahan laulupeole minna, peaksin need kolm päeva kellegagi ära vahetama mingite teiste päevade vastu. We'll see. Praeguseks aitab. Mul on niipalju netti vaja veel surfata, sest ma pääsen siia vaid oma vabadel päevadel...

Tegin pesumasinale trumli!

Ja tunne oli, nagu ühel vihmasel päeval ikka. Tulin geniaalse idee peale, mida emale kinkida. Ma kingin emale sünnipäevaks ...KINGITUSE! *aplaus, jeee, ovatsioonid*
Liiga kaval plaan, ma ei oska seda nimelt veel teostada.kirjutan ka teistest oma põnevatest seiklustest selle päikese all, aga mitte täna enam.
punkt.

sajakolmekümnes

130.postitus. (Hmm, huvitav, kuidas küll mina sattusin selleks õnnelikuks.)

Igastahes natuke statistikat.

Esimese postituse tegi Meryland aka MontgoMery, 
seejärel liitus Kadriorg, siis Cadillac, Kaisai ning viimane kuid mitte 
hapupiimane, Kais, sajanda postituse kirjutas Kadriorg.

Kui järg jõuab 200nda postituseni, siis sellel inimesel on privileeg võtta kokku ja teha statistikat. Hetkel on mul väga palju aega (millegipärast) ning väga igav, seepärast tegin veidi omapoolseid kokkuvõtteid, mida võin tänase kuupäevani kokku arvestatult selle 200nda postituse kirjutajaga jagada :D.

Hetkearvestusega on esimesel kohal loomulikult Cadillac (mis pole vist kellelegi üllatuseks). Teisel kohal on siis Kadriorg ning kolmas MontgoMery, seejärel Kaisai (kellel on see-eest väga inspireerivad ja pikad jutud) ning kõige laisem, mina :D. Tegelt ma võin seda vabandada sellega,
et mul on see talv väga kiire ja raske olnud + veel vahepealne netipuudus, kuid seda on kannatanud ka teised osavõtjad.

Seepärast suure kokkuvõtte tegemiseks (et meie VIP-clubil ka suurem mõte oleks), mis, ma kordan, koostab 200 - s  kirjutaja, ma loodan 
rohkem siia panustada. Ma parem ei hakka täpsetest arvudest
rääkima, eks saate ka ise uurida. 

Tore on lihtsalt vaadata vanu postitusi ning sirvida leheküljetäisi üllaid üllitisi. Tore, et te olemas olete :). 

kuradima rikked...:(

Närvi ajab...just kirjutasin pika jutu ja mitu korda copysin teksti igaks juhuks,
kui tekst peaks ära kustuma. Jippi...ja mis juhtus. Just siis, kui ma linki teiselt leheküljelt kopeerisin ja tahtsin juttu salvestada, hakkas Blogger 
tõrkuma ning minu jutuke kustus automaatselt. Kusjuures see oleks nagu mingi 
seaduspärasus, et kui ma kirjutan jutu enne valmis, kui siia lehele tulen, siis saan
 juba esimese katsel publish post'iga "hakkama", aga siis kui ma pole rikkeks 
valmistunud, karistatakse mind halastamatu puhastustulega ning bloogi ei jõuagi 
minu rõõmsad üllitised, vaid ainult vihahood. Krt....

Oleks ma siis võimeline kohe uuesti kirjutama, ei, vihahoog on see, mis inspiratsioonivoolu tapab.

Oo miniseelik

Natuke teemal, miks on mul tihtilugu ebameeldiv seelikut kanda.
Tulin täna koju, maale. Kõnnin rahulikult vaiksel teekesel, imetlen loodust ja kuulan linnulaulu. Kuulen, et seljatagant ligineb traktor. Võtan rohkem teeservale ja kõnnin kiiremini. Ja no muidugi: kui traktor on jõudnud minuga peaaegu kohakuti, siis üritab juht midagi välja pigistada põkatsi äbarikust signaalist. Ja nagu sellest ei piisaks, keskendab juht pilgu tee asemel minule nii et kael on peaaegu 180 kraadise nurgaga! Ja nii tubli 30 sekundit järjest! Mida ma peaksin tegema, samal ajal kui keegi nii üksisilmi jõllitab? Õnn, et mul olid päikseprillid peas - vähemalt mingisugunegi privaatsus.
Ma saan aru, et pikad paljad sääred seelikusaba alt välkumas on kena vaatepilt, eriti kui seelik on 10 sentimeetrit, aga mul ju EI OLNUD! Mina pole mingi eriline miniseeliku kandja (näites toodud seelik on kõige rohkem 10 senti põlvedest kõrgemal), ka pole ma üldse mitte pikka kasvu (nii et pikkadest säärtest pole juttugi) ja kõigele lisaks pole ma ka ju blond (sest noh, tegelikult mängib juukse värv inimese juures päris suurt rolli).
Mulle meeldib seelikut kanda, sest see tekitab sellise kergelt ülemeeliku ja vaba tunde, on mõnus mugav, ei pigista kusagilt ja jahutab palaval päeval pükstest rohkem. Aga mitte sellepärast et mingisuguseid signaale ja pilke teenida. Jah, MÕNIkord võib see isegi tore ju olla, aga enamasti tahaks lihtsalt ennast mugavalt tunda.
Mind huvitab väga ka see, kas ja kui, siis kuidas jõuavad need meessoost isikud IGALE seelikule järgi vaadata. Suvel on ju seelikuid niiiii palju. Põhimõtteliselt vaesed mehed muud teha ei saagi kui ühelt seelikult teisele hüpata ja vahepeal mõnest kõnniteepostist või vastutulevast autost mööda põigata. :D

Kae saiapätsi, ärkas kah ellu!

mis ma öelda oskan naised, ma olen tagasi aineringluses. Ja sellesse ringlusesse olen lahkelt paisanud juba liistude kaupa päikesest põlenud nahka. Vahepeal olen jooksnud ka ajaga võidu, st õppinud paar päeva enne eksamensiiitot geod. Jopakolla küll, järgmine kord alustan vähemasti kordamist küll varem. My pinky-winky promise!ja nüüd istub see inka praktika mu kukil. Uurimus-, uurimis- või misiganes tingel-tangel-töö on vajalik küll, aga mitte keegi, MITTE KEEGI ei suuda seda seletada igavamalt kui Krass. Või võib-olla siiski. Mina. Nii, nüüd just mõni sekund tagasi kadus minust igasugune energia, mistõttu olen sunnitud antud juhul jätkama mõnes muus koosluses kui siin, meie VIP-i-blogis.
enjoy this damn cute summer

Peaks ka paar sõna sekka ütlema...

No okei siis! Suure kisa ja kära peale järgin oma kohustust ning puistan ka paar rida. Kadri sünnipäeval käisin (kus te kõik olite) ning jäin üle pika aja esimest korda peolisena kaineks. Nullpromillis olek ei tundunudki nii igav, sest Merynha ja Kaisai olid samuti veel mõistliku jutuga :D (mitte nagu Cadillac või sünnipäevalaps ise, kes järjest rohkem lobisema kukkusid, ei tea küll miks :P). Aga jahh, Kadri, teine kord võta kindlasti pass kaasa, veel parem, teeme koos ID kaardid lõpuks ära. Praegu kuluvad need küll marjaks ära.

Täna läheme Eveliniga karaoket laulma, sest ta vedas Agega kihla, et kui mata tasemetöö vähemalt rahuldavale teeb, siis peab oma "andetut" talenti lauluoskustes näitama. Olgem ausad, ta on küll igati andekas tantsimises, kunstis jne, kuid kahjuks pole viisipidamisest jälgegi. Mina üritan nüüd viimasel minutil temas need jäljed siiski üles otsida, et ta õhtul end väga lolliks ei teeks. Lähengi talle laulutunde andma. Kui õhtul midagi etemat teha pole, siis olete ka kõik oodatud täna õhtul Püssi. 
Olge mõnusad! :D

Maailma halvimad blogijad(?)

Statistikast lähtudes,
On möödas täpselt 46 päeva, kui siia kirjutas viimati Kaisai ja täpselt 68 päeva, kui viimati kribas Kais.

Igatahes: häbi-häbi. Nagu meid ei huvitakski, missugust elu ja mõttemaailma te elate...

Mis saab homsest?

Oi, see nädal on olnud imeilus. Ja ühtlasi ka metsiku õppimisega täidetud. KUID juba HOMME on minu viimane koolipäev, mis on veel tundidega sisustatud. Jei.

Nii, vaatame tagasi sellele kooliaastale. Teine kooliaasta gümnaasiumis. Kõik oli juba tuttav, v.a uued, rebased, muidugi. Kuid ei olnud enam sellist uudsuse tunnet, kartust ära eksida või oma klassikaaslaste nimede unustamist.

Kooli remonditi. Mistõttu pidime kasutama teist, pisikest ust. Üritasime lehte käima lükata, oioioi, kui palju vaeva ja ei mingit tulemust. Alustasin oma elu siin korteris koos toreda Kadrioru, Polina ja MontgoMeryga. Vähem stressi, rohkem lõbu :) Iga sündmuse ja üritusega sai klass üha lähedasemaks. Näiteks jõulushowga. Kuigi tegelikult oli ühiseid üritusi vähe. Kooli raputanud notorious stripskandaal. Jaanuaris alustasin võitlust lubade nimel. Siiamaani võitlen. Mida aeg edasi, seda rohkemaks muutus ürituste arv: püss, Illukas, Maailm, niisama sünnipäevad jne...Kool oli vahepeal teisejärguline ;) Mitte, et ropult õppimist ei toimunud: vene keel, matemaatika, keemia - nüüdseks läbi, kuid... läbi higi ja vaeva. Proovieksamid, proovikirjandid, geo eksam on veel ees..

Aga detailid enam ei meenu: kas olen ma siis tõesti nii vana juba...või oligi see aasta selline...läbi sõrmede jooksev ja kiiruga läbielatud.

Varsti võime end täieõiguslikult nimetada abiturientideks. Viimane aasta. Viimane võimalus elada elu plaanipäraselt, viimane aasta nautida seda korrapärasust, enne kui tuleb teha otsuseid stiilis: mida oma eluga peale hakata?

Tulevik hirmutab?

Da rai da rai ja läbi ta ongi!

Nii. Veelkord "palju õnne Karamellikesele muusikakooli lõpetamise puhul". Terve eilne õhtu oli sellega sisustatud. Hope you like our present!

X

Täna (kusagil Toomemäel) ma KANGASTUSIN. Keegi on geniaalne. Ja vareseid ei ole tõesti mõtet šokolaadiga loopida -> õppetund kogu eluks. :)

Pöidlanaljad

Nagu täna järjekordselt selgus, võib hääletamine uskumatult naljakaks osutuda.
Rääkimata sellest, et paljud inimesed totakal kombel tee ääres seisvatele vaestele koju saada tahtvatele tüdrukutele lehvitavad, pöialt vastu näitavad või punnsilmi jõllitavad; paljud neist tahavad ka kateetri paigaldust!!! :D
Tegelikult olen ma õnnelik, et on olemas toredaid inimesi, kes siiski julgevad vastutust võhivõõraste eest enda peale võtta, kuid kindlasti on ka palju inimesi, kes sellistest pahaaimamatutest küütijatest loodavad kerget saaki leida ja midagi vastu nõuda, kas siis kateetri paigaldamist või iga naissoolise suurima hirmu täitmist. (Meil on õnneks pipragaas: ettevaatus ennekõike;))
Tänud toredale luksBMW tüübile, kes ei pidanud paljuks mind teeotsale jätmise asemel pisut sissepoole sõita ja niiviisi kodule lähemale aidata!! :D
P.S Ja need, kes ei tea, mis on kateeter, uskuge mind: te ei tahagi teada!!!!

Ajujaht 2007

Hiljuti avastasime Kaisuga, et üks metsavend on endale meie kuuri taha pesa teinud.
***
Hetkeseis on 3:0 teadagi kelle kasuks. Aga antud juhul ei olegi need punktid olulised. Võidab see, kes tahab rohkem võita (ometi on kõik eelnevad kogemused ja Murphy seadused tõestanud just vastupidist). Aga seekord on nii.
***
Palju on juhtunud. Suva see. Keskenduks parema meelega sellele, mis juhtuma hakkama. Muu pole hetkel oluline. Või on?
***
Ja ennekõike, suur tänu teile, et olemas olete. :)

Ma küll tean, et ma kirjutan siia palju...

...aga see ei takista mind.

Minu elus toimub praegu nii palju, et ma ei suuda isegi järge pidada.

Täna tegin oma teooriaeksami ära. Reedel on sõidueksam(appi!!!). Käisin tööintervjuul. Nii et võib-olla võib mind suvel Ülikooli kohvikus näha.

Mulle helistati hansapangast ja öeldi, et kui ma kavatsen suvel tööle minna, pean valima pensionisamba! :D irw

Rääkimata veel koolist, kus ligineb eksam, toimuvad tasemetööd ja muidu kontrolltööd. Lisaks tegelesin ma selle veebisaidi töökohaga, mille Kais mulle saatis.(Tnx again:))

Ime, et ma veel murdunud pole.

Ilmad on ka ilusad vahepeal, ja kes tahab siis toas istuda ja vene keelt vahtida?

Lisaks tuleb tegeleda enda sotsiaalse elupoolega (jah, mul on see olemas). Sünnipäevad, sõbrannad nõuavad oma osa minu elus. Päris hea, et mul boyfriendi pole. Kuhu ma tema veel praegu paigutaks?

Ahjaa, ma tahan endale pruuni seelikut. Sellist voltidega või no-ma-ei-tea-kuidas-kirjeldada-nii-et-ma-ütlen lehvikukujuline. KUI keegi peaks sellise leidma kuskilt (normaalse hinnaga), siis andke teada.

Ja kooli lõpuni on jäänud pm 2 nädalat!

P.S Ma peaks vist endale ka oma blogi tegema, kus siis oma üliigavat elu kirja panema ;)

P.P.S (pilt) vot midagi sellist, aga pruuni ;)

Sunglasses

Hee.

Sattusin täiesti pooljuhuslikult vaatama mingit moe/ilusaadet kanal 2 pealt ja mis ma nägin: Stlilist Gerly Tinnil on täpselt sellised prillid nagu Kadril!!! :D :D

Ta kandis neid mingis kingapoes...irwirwirw

"meow"

...kuulsin eile ühte kassi ütlemas.
"meow," vastasin.
meie vahele tekkis kohe sügav sõprus.
lisaks sellele planeerib mu nädalavahetus ennast harva juba esmaspäeval ära. tundub, et eelmine nv ja nädal üldse avaldasid siiski veidi mõju mu tervisele. ;););););););) ÄÄÄ
AGA kuhu nüüd jõuda tahaks selle jutuga... ei kuhugi!

PS! Cadillac on viimasel ajal küll hoogu sattunud! äkki võimaldaks talle väikese blogipuhkuse ja kirjutaks siia vahepeal ise ka?

see väike tüüp on nunnu!

Südameasjad

Dr House. Südamesiirdamine.
Väikevend: Mida nad selle südamega teevad?
Mina: No see on elundisiirdamine, et kui üks inimene sureb, siis saab näiteks tema südame mõnele teisele inimesele panna.
Väikevend: Aga mis siis kui pannakse kuri süda?
Mina: Mis mõttes?
Väikevend: Noh, et hakkab varastama ja röövima....
:D

Over the hedge

Auto. Kaks inimest sees: mina ja õpetaja. Samatasandiline ristmik.
Sõidan. Ristmik läheneb. Aeglustan. Hakkan ristmikku ületama. Äkitselt vajutab kõrvalistuja pidurit. Jään seisma.
Mina: (üllatunud nägu)
Sõiduõpetaja: Kuidas sa saad nii kiiresti ristmikku ületada?? Sa ei näe ju, kas autosid tuleb!
Mina: Aga ma ju nägin, et ei tule...
Sõiduõpetaja: Kust sa nägid? Läbi heki või?
Mina: no jah..
Sõiduõpetaja: Oma naabripoissi võid läbi heki vahtida!!
Mina: (naerust kõveras) Ahah..:D
(Väike märkus: minu naabripoiss (maal, kus üldse on hekke) on 10 aastane paarikümne lisakiloga jõmpsikas :D)

No tere talv

Ilusaid jõule, ptüi, esimest Maid!
Or is it...? Sest praegu tundub küll pigem, et me kõik oleme elanud (kaasaarvatud loodus) kolm kuud ette, ja tegelikult on veebruar!!! Ei, üldse ei aja vihale või mis kui hommikul ärgates on esimene asi, lumine katus ja maa.
Ma peitsin oma kindad ja sallid juba ära.
Ma olen kodus, oma õhukese peaaegu mittemidagi jopega.
Ja mis kõige tähtsam, kalendri järgi on esimene MAI, ja üldse mitte jõulud.
Ma loodan, et ilmataadil on sellele üks väga hea põhjendus.

Lisaks suurele pingele, on osad suutnud ka huumori välja pigistada...

Huumorimeel ei jäta eestlasi maha ka kurjadel aegadel: internetis levivad reklaamid kasutavad vandaale lustlikult eri kaubamärkide pilareklaamis.

Click on the picture!

Yaiks!

Kanal 2 uudistesaate «Reporter» andmetel ringlevad peamiselt venekeelsete noorte seas mitmed versioonid uutest kavandatavatest rahutustest.Näiteks olevat plaanis korraldada 9. mail Eestis rahvaülestõus, mille mahasurumiseks kaasataks sõjavägi. See aga annaks Venemaale ettekäände oma väed Eestisse tuua. Sama spekulatsiooni osana eeldatakse, et NATO ja euroliit ei julge toimuvasse sekkuda, sest kardavad Kolmanda maailmasõja puhkemist. Samuti vahendas uudistesaade kuuldusi, nagu kavandaks suuremaid aktsioone 1. mail ning päev hiljem peaks Eestit tabama laiaulatuslik streik.

Hirmutav :S

Ma tahaks...

...teile näidata paari pilti.

1) Mery läks kunagi põlvast jalgsi maanteele ja jäädvustas ühe hetke :

2) Mery sai reede hommikul ilusa roosi, ilusalt inimeselt :)

(tegelikult ei ole see nii lilla, kui siin pildilt tundub. Tegelikult oli see punakas hoopis!) :

3) Mery käis laupäeval Lõunakeskuses Autonäitusel. Kokkuhoiu mõttes leidsin endale odavama, kuid "as hot as Porsche" auto.

Ladies and Gentlemen, I'd like to introduce to you all, My Car 2008, Mazda MX 5 RC ! :

Yup, yup!

Peatükk nr 2

Jah, tõesti, jätkus provokatsioon ka täna.
Kuulsin eile hilisõhtul veel üht lugu tuttavalt: On üks teine tuttav, kes elab just vabaduse väljaku lähedal. Oli ta siis rahulikult teel koju kui märulipolitei ta lihtsalt maha tampis ja kongi viis. Kas see on normaalne, et tuleb ka rahulikud, kojujalutavad eestlased maha tampida?
..HELL NO!
Üks sarnane juhtum: http://postimees.ee/280407/esileht/krimi/257698_1.php

Ma ei saa teile ennustada Venemaa käitumist. See on enigma sees olev saladusse mähitud mõistatus. (Sir Winston Churchill)

Aina lubadus, lootus, unistus, ükskõik, kui palju oleks vaesust, sõda, haigusi ning ebõnne - aina püsib inimese kergeusklik visioon millestki paremast kui see, mis on (Sylvia Plath)

Ma oleks tahtnud Balti ketist osa võtta. Ma oleks tahtnud teletorni kaitsta. Koos teiste eestlastega.
Miks tahtsin ma esimese mõttena nüüd lihtsalt kuskile keldrisse põgeneda? Esimese mõttena. Nüüd enam ei taha. Noor ja revolutsiooniline? jah, olen küll.
Need sõnad, mis siin kirjas, on kõik oletused, ja loodetavasti puhas utoopia. Sest tegelikult ei taha keegi meist ju sõda. Aga kui....
Siis mina peitu ei poe.
Täpselt nii ongi, et kui muidu pean ennast üpriski kosmopoliitseks inimeseks, siis kriisi(?)olukorras lööb see isamaarmastus ja patriotism siiski välja. Tahan sündmustes keskmes olla. Mitte meenutada 30 aastat hiljem, kuidas ma uudistest lugesin vaid kuidas ma ise nägin. Sest ma olen uhke nende inimeste üle (eriti naiste nagu Marju Lauristin ja Lagle Parek jne), kes võitlesid, elasid kaasa Eestile. Kuigi nüüd võib olukord kujuneda teiseks, on see ju põhimõttelt sama. Ja ma tahan ka osa saada. Tore on endas sellist (hull)julgust leida.

Mida toob tulevik?

No mida siis? Loodame parimat.

Kellelegi ei meeldi otsekohesed inimesed

Mitte kellelegi. Sest keegi ei taha ju tõtt kuulda. Isegi kui nad ütlevad, et tahavad.
Otsekohesed inimesed vihastavad teisi.
Kunagi arvasin ka mina ennast otsekoheseks inimeseks. Kuid ma loobusin sellest ammu.
Vahepeal harjutan seda oma vaeste vanemate peal. Vaesekesed, ka neile ei meeldi see, kuid nad saavad must aru. No mine võta kinni siis, miks inimesed enamasti peavad otsekohesust heaks küljeks.

Eversleeping.

Some of you may have seen it, but for others... yes, that's Tim!
***
Heh, kes paneks esimeseks esinejaks mingi suvalise (B) klassi tähestiku järjekorras keskel oleva inimese? Jah, kes küll seda teeks?
Aga mul on nüüd üks diplom juures. Sellised asjad ummistavad mu kaustu. Cheers! :D

Arent I fast !?

No näete eksole, ei läinudki kaua aega mil jälle postituse teen.
Ühesõnaga võtan kokku eilse ja tänase päeva:
Eile oli uskumatult ilus ilm. Ka Saaremaal. Hommikul käisin rannas jalutamas ja kive ja merekarpe vahtimas (või olid nad rannakarbid, doesent matter). Vot jah. Siis hakkasin Tartu poole liikuma ja tõepoolest - Kuivastus polnudki autojärjekorda ja kell oli ainult 14.30 ! That must be luck. Koju sain juba pool seitse, niiet polnud hullu midagi.
Täna...see rõve, RÕVERÕVERÕVE ilm lihtsalt ajab masenduse peale. Tra, kas see ilmamati ikka veel aru ei saa, et its summertime not wintertime!? No daahhh!
Besides the weather, school oli isegi suht lühike. Tore, et saksakeele õpetajat pole, iseseisvalt on palju parem töötada. Pinget vähem ja värki. Nii võikski hakata olema, et iga 2 nädala tagant on 1 tund õpetajaga, kus ta annab meile mingi pikemat sorti ülesande ja järgneva pooleteise nädala jooksul peab see valmis olema(tundides oleme iseseisvalt). Ja nii saaksimegi hindeid. Oleks ju parem!? Näiteks mulle küll meeldis täna kodus eesti kaarti maalida.
Okay, enough of school!
Mul tuli täna ILGE rahalaristamise isu. Aga õnneks sain enne minekut sellele punkti panna.
Samuti mõtlesin ma Kadrioru peale, et äkki tal on millalgi viitsimist minuga "KUUMA" tulla?
Pealegi on nüüd tänase seisuga ka tema tänu mulle rikastunud, eksju Kadriorg? ;)
Ja seda ka veel, et teeks kolmapäeval väikese raamatukogu tuuri, ülejärgmise nädala kirjandi jaoks, mis arvad?
Muidu siis niipalju, et LÕPUKS OMETI saan ma kekasse minna (vist!), sest kolmapäeval on ilus ilm. pluss 20 vist. Loodame, et ilmamati ei viili.
Ma ei oska rohkem hetkel midagi tarka öelda.
Jälle lugemiseni!

People, I AM ALIVE!!!

Jah, nii ongi. Ma olen elus, uskuge v6i mitte, kirjaoskaja ka veel.
Kasutan oma suurepärast talenti ning äädin põusti ka üle 3 kuu? 4?
Üldiselt, mul on väga huvitav nädalavahetus.
Olen Saaremaal. Ilm sakib nagu tõesti... SAKIB.
Huvitav on see, et saartel ei saja nagu tavaliselt, vertikaalselt, vaid horisontaalselt. Või oli see vastupidi...matemaatika viimasest tunnist on puha nädal ja 1 päev möödas juba!
Igastahes, eile...hakkasin sõitma nii-umbes kuue paiku õhtul.
Esimene peatus oli Pärnu, kus tegime avarii. Ei tea mis inimesed seal pärnus elavad, aga autojuhid on lollid mis lollid. Selge on see, et paremakäereegli järgi peab andma teed paremalt poolt tulijale-ehk meile. Nemad seda ei mõista, nojah, võibolla on u. 20-25. aastaselt parema ja vasaku käe tundmist liiga palju nõutud, kuid nohhh...sellise pisiasja võiks ikka selgeks teha. Sõidame siis oma teedpidi, kui mingi tsort laseb julmalt ette...libe ka ja pidurdada kumbki täielikult ei jõua, panime tollele küljelt sisse. Kunagi on ikka esimene kord eksole. Närvi ei aja? -Ajab ikka küll!
Meie kallil wolksi passatil oli esiotsake sodi, tema maiteamisluksautol oli küljel mõnus mõlk ja tagaratas kõver. Süüdi tema. There is a proverb : In God We Trust - All Others Must Pay Cash. Ja see oli veel mu eilses orkuti fortunes...HELL YEAH!! Ühesõnaga, meie ei maksa. Häppy böörthdei tuu Daawy!
Jõuame Virtsu sadamasse...kell oli 21.15. Autojärjekord oli PIKK, suhteliselt. Ootame ja ootame, saab kell 22, saab kell 23, saab kell 00.00 - pirukakott tühi, banaanikott tühi, linnaleht loetud, malibu kahaneb, vesi otsas, vahukoor ka muudkui kahaneb. Saab kell 01.00 ja hõissa, hurraaa ja veel kümme toredat sõna - me saame praamile! Mäletan et läksime autodekilt ära. Istusime mingi baari diivanil, läksime autodekile, hakkasime dekilt alla sõitma ja BLIND. Kõik. Järgmine stseen on mingi kolin, kuskilt alateadvusest tuli idee, et ahhaa, saime vist dekilt maha, kuid tegelikult oli Kuressaare, maja ees. Vaatasin autokella, kell oli 02.30. Segadus v6ttis v6imust, mäletan õige õrnalt, et mingi hetk ma kobasin auto armatuurlauda, aga rohkem ei tea. Sonisin ka vist midagi. Läksin majja, voodi oli valmis tehtud, riided seljast ja knocked out. Completely.
Kolmas stseen: Äratuskell, hommikusöögiaeg. Söödud, tegin inka media küsimused ära, mõtlesin et otsiks selle radio article ka välja ja siin ma olen nüüd...
Täna on 21.aprill, kell on 12.08 ja väljas on lumetorm, +1 C. Tuul on u. 20-25 m/s ja rohkemat ei soovi teada...
...Tean aint seda, et täna ei toimu laevaliiklust, homme peab tagasi tulema tartu ja seda ka et bronid praamile on välja müüdud, välja arvatud 9.00 in the morning, ja 23.00...
9.00 ei sobi, sest daawy töötab, 23.00 on jällegi liiga hilja. Tundub et tuleb väike passimine autos jälle...kuid vahe on selles, et pirukaid enam pole, banaani ka mitte ja malibu on juba piisavalt kahanenud. Jäänud on vaid vahukoor, mis peaks pakendilt lugedes ka täna halvaks minema. Karm elu, mis teha eksole.
Aga nojah, eks ma kirjutan veel millalgi, loodetavasti varem kui 3-4 kuu pärast.
See ya later.

I HOPE YOU WILL HAVE A NICE WEEKEND!