Lateks, metsjeesus ja kurttumm. mõni puuinimene ka.

Inimesed suudavad mind ikka ja jälle üllatada. Vahepeal ka heas mõttes. Kuid juhtub, et ka ikka ja jälle halvas.
Ma lihtsalt ei saa aru, kuidas võivad seaduse järgi täisealised isikud kannatada identiteedikriisi ja äärmise lapsikuse all. Lapsikus teatud piirides on tervitatav nähtus, ka mulle meeldib vahepeal lapsikult käituda ja ennast "mitte veel suureks kasvanuks" tituleerida. But enough is enough.
Näiteks siis kui tehakse mingisuguseid teisi alandavaid nalju. Seeläbi olles ise üleolevamad? vaimukamad? Igatahes tundsin ma ennnast täna küll kusagil neljandas klassis. Ma isegi ei tea, mis mind kogu loo juures rohkem häiris või miks.
Küllap kõik süütud (kaas)kannatajad saavad aru, milles asi.
Mitte et ma tunneks ennast kuidagi isiklikult solvatuna, aga lihtsalt...milleks?
Nagu...mis on kõige selle point?
Või...