Säästlik elu

Viisin täna säästu taaraautomaati pudeleid. Et korteris kõik ilus ja korras oleks ja sellepärast, et mul tekivad tavaliselt millegipärast süümekad, kui ma eelmine õhtu olen kaua väljas olnud, alkoholi tarbinud vms :D
Kahe suure kilekotitäie pudelite eest sain säästust osta: 8 rulli WC-paberit, 2 100 vatist lambipirni, 1 Bref wc-lõhnastaja täite (võimisiganes see ka pole) ja 1 karbi tuletikke. Kilekoti ka tegelikult, aga oma lollusest.
Ja kokku läks kogu see kraam maksma 3 krooni, pluss minu eneseuhkus, mis sai pisut kannatada. If you know what I mean...
Elame säästlikult! :D
P.S Kui ma neid pudeleid sinna automaati ajasin, tekkis äkitselt mingi mega järjekord mu taha. Mõneingaid pudeleid ei võta ta kohe vastu ka ja siis seal mässates, ise näost punane, soovitas taga olev naine mul korgid pealt ära võtta (siis lähevad pudelid õhku täis :)). Läksin näost veel punasemaks ja kerisin siis korke maha :D

Minu jõulusoov

Jõuluvana ole pai,
kingi mulle suhkrusai...
(Lastesalm)

Jõulud on kohe-kohe tulemas ja kuna olen päris suur tüdruk ning päriselt jõuluvana ja korstnakinke ja suurt mänguasjatööstust põhjapoolusel enam ei usu, siis tulebki välja mõelda oma jõulusoovid ja jõuluvanale toimetamise asemel paberit soovidega pigem kuskil avalikult lehvitada. Seda enam, et tihti küsimuse: "mida sa jõuludeks tahad" vastuseks ei tule kõik tahtmised kohe pähe või ei rahulda vastus: "oh, mitte kui midagi" õnnetut kinkijat.
Ning just seepärast postitan oma soovid siia. Otse loomulikult ei ole see kellelegi käsuks neid soove täitma hakata. Sellest ka sõna SOOV :D
Lihtsalt, mida kõike ma sooviksin, kui see oleks võimalik:
läpakat, korteriüüri maksmist õppeaasta lõpuni, tuusikut ümbermaailmareisile, palju ilusaid kontsakingi, palju ilusaid riideid, eriti musta boolerot, kallist ja jubehead parfüümi, kauneid küünlaid, nunnut autot, maksimum eksamitulemusi, palju magusat, sooje talvejopega sobivaid käpikuid, nahast rahakotti, sooje susse, paksu ja põhjalikku veiniraamatut apollost, lõputut toidukrediiti selveris ja säästus, igavest priipääset vanemuise mistahes etendustele...ja noh, sellega esialgu minu väike listike piirdubki.
Ja no...sinna lõppu võiks veel lisada muidugi kogu pere kokkusaamist ja jõulurõõmu ja lund ka...nii solidaarsusest... :D
Jah, ega minagi usu, et homme tuusik ümbermaailmareisile mu postkasti potsatab...kuid kui keegi sooviks korteriüüri minu eest maksta, võib julgelt teada anda! :D

Elan Annelinnas

Ja millegipärast tuletab ta mulle seda viimasel ajal väga tihti meelde. Nagu et: ole ettevaatlik, siin liigub igasugu inimesi või et vaata ette, siin võib kõike juhtuda.

Näiteks tulin kord koolist koju ja ühe üle platsi mineva teerajakesel seisis arvatavasti purjus mees, õllepudel käes ja...seisis. Liikumatult. Terve selle aja, kui ma teda eemalt juba pilguga jälgisin ja ka pärast seda, kui ma tast mööda olin kõndinud. Lihtsalt seisis paigal. Seda ei tule Tartus eriti tihti ette.

Rääkimata kõikidest nendest kordadest, kui kõndida mööda ühest teatud nurgast. Seal, kus säästukas on väga lähedal, tuul ka ei puhu ja on inimesi ja autosid, keda ja mida vahtida. See on vägagi soodus asukoht kõikidele Annelinna parmudele, kes seal oma odavaid plastõllepudeleid tühjendavad.

Või lõpetades näiteks sellega, et koju kõndides, peaaegu juba kohale jõudnud, möödun ühest rattakiivriga vanamehest, kes kolgib (ma väga loodan, et külmunud) autoust ja vannub valjult: No kurrrat, mida sa tahad?! :)
Niiet vot siis. Elangi kohe täitsa agulis, kohe kuidagi ei õnnestu ette kujutada mingeid helerohelise murukattega eeslinna vaikseid tänavakesi...
Mida sarnast oled sina kogenud?

why oh why oh why

Miks kõik mind kardavad ja liiga tõsiselt võtavad? Ma mõtlen neid, kes mind ei tunne. Või on siis asi mingis liigses austuses ja distansis? Näen ülbe välja? Don't think so. Aga äkki peaks tegema mingi sildi stiilis "Ma teen vahepeal nalja ka. Tegelikult teen ma kogu aeg nalja, iga mu lause on omamoodi nali. Saage aru, hahahahaa!".

Üks asi veel...
WHERE ARE YOU CHRISTMAS?
WHY CAN'T I FIND YOU?

Well, it's definitely not easter yet

Ma ei tea, kuidas on teistel, aga esimese advendi järel on nüüdseks ka mind tabanud JÕULUmeeleolu.

Las nüüd siis kõik see tuledesära, ehted, küünlad, kuused, kaunistused, kaardid, plastist ja täispuhutavad jõuluvanad tulgu. Mina ei karda!

Ojaaa, mul pole absoluutselt mitte mingit plaani veel niipea suureks kasvada :D