Ja millegipärast tuletab ta mulle seda viimasel ajal väga tihti meelde. Nagu et: ole ettevaatlik, siin liigub igasugu inimesi või et vaata ette, siin võib kõike juhtuda.
Näiteks tulin kord koolist koju ja ühe üle platsi mineva teerajakesel seisis arvatavasti purjus mees, õllepudel käes ja...seisis. Liikumatult. Terve selle aja, kui ma teda eemalt juba pilguga jälgisin ja ka pärast seda, kui ma tast mööda olin kõndinud. Lihtsalt seisis paigal. Seda ei tule Tartus eriti tihti ette.
Rääkimata kõikidest nendest kordadest, kui kõndida mööda ühest teatud nurgast. Seal, kus säästukas on väga lähedal, tuul ka ei puhu ja on inimesi ja autosid, keda ja mida vahtida. See on vägagi soodus asukoht kõikidele Annelinna parmudele, kes seal oma odavaid plastõllepudeleid tühjendavad.
Või lõpetades näiteks sellega, et koju kõndides, peaaegu juba kohale jõudnud, möödun ühest rattakiivriga vanamehest, kes kolgib (ma väga loodan, et külmunud) autoust ja vannub valjult: No kurrrat, mida sa tahad?! :)
Niiet vot siis. Elangi kohe täitsa agulis, kohe kuidagi ei õnnestu ette kujutada mingeid helerohelise murukattega eeslinna vaikseid tänavakesi...
Mida sarnast oled sina kogenud?
Näiteks tulin kord koolist koju ja ühe üle platsi mineva teerajakesel seisis arvatavasti purjus mees, õllepudel käes ja...seisis. Liikumatult. Terve selle aja, kui ma teda eemalt juba pilguga jälgisin ja ka pärast seda, kui ma tast mööda olin kõndinud. Lihtsalt seisis paigal. Seda ei tule Tartus eriti tihti ette.
Rääkimata kõikidest nendest kordadest, kui kõndida mööda ühest teatud nurgast. Seal, kus säästukas on väga lähedal, tuul ka ei puhu ja on inimesi ja autosid, keda ja mida vahtida. See on vägagi soodus asukoht kõikidele Annelinna parmudele, kes seal oma odavaid plastõllepudeleid tühjendavad.
Või lõpetades näiteks sellega, et koju kõndides, peaaegu juba kohale jõudnud, möödun ühest rattakiivriga vanamehest, kes kolgib (ma väga loodan, et külmunud) autoust ja vannub valjult: No kurrrat, mida sa tahad?! :)
Niiet vot siis. Elangi kohe täitsa agulis, kohe kuidagi ei õnnestu ette kujutada mingeid helerohelise murukattega eeslinna vaikseid tänavakesi...
Mida sarnast oled sina kogenud?
1 kommentaar:
kui ma kõndisin ülejõe poe poole siis mingi mees, kelle koer jooksis ringi ja haukus, tuli hääästi (liiga) lähedale ja ütles: naine ei kuula sõna, laps ei kuula sõna ja nüüd koer ka ei kuula sõna!
Postita kommentaar