viimaste uurimisküsitluste kohaselt olen ma üllatavalt s*tt leivalõikaja ja veelgi kehvem juustuhööveldaja, s.t. mu parem käsi ei oska nuga korralikult talitseda. ja loo moraal oleks, et...mul tuleb end tõsiselt käsile võtta, kui ma just ei taha tulevikus nälga jääda või nugade pesemisele mõttetult aega raisata!
ja ülejäänud tänane päev on must maa.
ja mina olen punane täpp teekonna lõpus.
ja homme algan jälle otsast peale! kohutav
häid lõputuid õudusunenägusid! see ya in hell *wickedwinky*
neljapäev, november 23, 2006
pühapäev, november 19, 2006
Kaisa hasn't left the building!
...so she's back. mis ma öelda tahtsin, oli et mul oli vingevingevinge ehk väga vinq nädalavahetus ja mul on hea meel isegi, et laululaager edasi lükkus see kaks nädalakest. ma mängisin eile oma kuus mängu piljardit ja võitsin kõik mängud, oujee! ja siis mängisin ka lauatennist, mis küll asjaolude sunnil kergeks põrandapinksiks muutuks, aga see polnud mingi mure! me väänasime käsi ja ahistasime reketeid ja olime üldse väga rõõmsad lapsed.ja mu isal oli eile sünnipäev, nüüd on tal vanust tervelt 48 aastat ja kui ma ei eksi, siis oli neil emaga eile ka 27-s pulmaaastapäev(või siis 28-s, kes seda teab). ja mu eilne päevakava oli tihedam kui eales varem: kella kümneks läksin muusikakooli, kus ma olin kella üheni, siis kell üks läksime crisiga poodi ja ostsime tordimaitselise tordi, valgeid krüsanteeme(või algas see g-tähega? please, save my grammar, anybody!), šokolaadimaitseliste tükkidega jäätisemaitselise jäätise nagu ka limonaadi ja Schweppes’i ja mandariine ja ananassi jätsime suures mädanenud-ananassi-hirmus ostmata (tõesti, nad ei näinud kuigi veenvad välja). Ja siis sõitsime me koju ja ma vahetasin riided ja sättisin vähe ja siis läksin ma proovi, mis osutus tol hetkel täiesti mõttetuks, seda enam, et ma jäin proovi üle poole tunni hiljaks (mille kohta Lea tegi küll vaid pehme vihje stiilis “ja järgmine kord võiksid kõik inimesed kohal olla ja noh…õigel ajal ka”). Ja siis kiirustasin ma sealt minema, et kõmpida Laurile bussijaama vastu, kes miskipärast ei soovinud minu esimesele kahele kõnele vastata (ja nagu hiljem selgus, oli ta sel ajal lihtsalt muusikat kuulanud ja imestanud, miks inimesed teda küll pidevalt vahivad). Ja ometigi sain ma ta Nõlvaku bussijaamast kätte peale kolmandat ja edukat traaditõmmet. Ja tarisin ta noortekeskusesse, kus me viibisime siis kella viiest poole üheksani PM. Õuuuuudsamalt vahva oli! Ja siis läksin ma koju, kus ootas minu näljaseid maorakke püha õhtusöömaaeg, mis osutus raskeks katsumuseks, sest mu kõht mängis mulle kerge vingerpussi – peale kaht kartulit, vähest silo ja natukest kala tundus, nagu oleksin juba ohjeldamatult vohminud ehk siis mu seedumine oli oma uksed sulgenud ja keeldus uut materjali vastu võtmast ning mul puudusid mõjutamisvahendid, seega lasin naha vahele ainult veidi koorelikööri ja paar kommi ja jäin ootama torti. Ka tordimaitselisest tordist ei suutnud ma ära hävitada rohkemat kui pool tükki. Masendav. Ja mis ülejäänud poolest tükist sai, seda ma ei tea, sest vahepeal läksin ma alla koridori juttu puhuma. Ja kella ühe paiku AM sain Sandrilt noomida, et ikka veel üleval passin, seega – läksin sõnakuulelikult magama. Hommikul selgus, et ma oleksin võinud ka terve öö endal ära sisustada filmide vahtimisega Sandri juures, aga selle võimaluse magasin ma maha. Konkreetselt, MAGASIN. Aga südantlõhestavalt kahju polnudki.
Ja veel sain ma tuttavaks Danieliga, kes elab hetkel poole oma teadlikust elust laeval, neljandal(või oli see hoopis kuuendal?) tekil totaalses leviaugus. Suurt rohkemat temast ma hetkel ei tea, kui välja arvata iseenesestmõistetavad pisiasjad stiilis vanus-elukoht-sünnipäev-jm. Seega suurt palju ma teda ei usalda ka. Lollikindel ja testitud, kõlblik iga ilmaga.ahjaaaa, see meedialaager. Kõik grupijuhid olid seal vist ise üpris bizid ajakirjanikud ja meie Kadiga olime veel bizimad nohkarid, kellel pidevalt nina raamatus oli. Tõesti, mul pole lugemise vastu midagi, aga see Jane Eyre sai veits valele ajale kukutatud, nii et palju õnne Grääääsile. Aga asjast – toit meedialaagris oli ülibueno! Ajajaotus ka, ennast kiitmast ma ei väsi, sest ka minu artiklil, nagu selgus, polnud häda miskit, v.a. see, et ta veits pikem sai, kui vaja. Aga poogen. Vähemalt sisu oli paigas ja struktuur. Õnnestumine, mis muud. Kind of, at least. Ja osake, õige väike killuke sellest laagrist leiab kajastamist ka minu äsjavalminud eestikeele kirjandis teemal “Otsige iseendas ja blahblahblah” . ja nüüd ütleks, et on õige aeg asuda närima end läbi geograafia töövihikust ja inka gospeli-tekstist. mis muud kui – jumalaga, silmaterad ja kõrvanibud!
Ja veel sain ma tuttavaks Danieliga, kes elab hetkel poole oma teadlikust elust laeval, neljandal(või oli see hoopis kuuendal?) tekil totaalses leviaugus. Suurt rohkemat temast ma hetkel ei tea, kui välja arvata iseenesestmõistetavad pisiasjad stiilis vanus-elukoht-sünnipäev-jm. Seega suurt palju ma teda ei usalda ka. Lollikindel ja testitud, kõlblik iga ilmaga.ahjaaaa, see meedialaager. Kõik grupijuhid olid seal vist ise üpris bizid ajakirjanikud ja meie Kadiga olime veel bizimad nohkarid, kellel pidevalt nina raamatus oli. Tõesti, mul pole lugemise vastu midagi, aga see Jane Eyre sai veits valele ajale kukutatud, nii et palju õnne Grääääsile. Aga asjast – toit meedialaagris oli ülibueno! Ajajaotus ka, ennast kiitmast ma ei väsi, sest ka minu artiklil, nagu selgus, polnud häda miskit, v.a. see, et ta veits pikem sai, kui vaja. Aga poogen. Vähemalt sisu oli paigas ja struktuur. Õnnestumine, mis muud. Kind of, at least. Ja osake, õige väike killuke sellest laagrist leiab kajastamist ka minu äsjavalminud eestikeele kirjandis teemal “Otsige iseendas ja blahblahblah” . ja nüüd ütleks, et on õige aeg asuda närima end läbi geograafia töövihikust ja inka gospeli-tekstist. mis muud kui – jumalaga, silmaterad ja kõrvanibud!
neljapäev, november 16, 2006
MINA POLE MILLESKI SÜÜDI! LAHKUNUD INIMESTELE RAHA EI MAKSTA!
Ettevaatust, järgnev tekst sisaldab räigeid ja tsensuurseid sõnu, lastel palun mitte edasi lugeda..
Nii, kõigele lisaks mängib internet minuga lolli nalja ja kustutas just mu texti ära
Nagu aru on saada, on see sõimublog
Asi algas sellest siis et ma pidin saama raha Myygimökude as-lt, selle eest et ma Kadri sinna tõin. Mulle lubati seda raha : "Jah, ma räägin firmaga, see oli mul meeles küll"Nii rääkis see idiootne, ülekaaluline, püksid poole p***e peal, iga-õhtu-atlantises-maani-täis taisi, mu ülemus. Ma helistasin, käisin kohal jne. Siis pidin täna tagasi helistama, ja siis läks asjaks- selgus et ma seda raha ei saa, sest lahkunud inimestele raha ei maksta!!!! Mis siis et ma polnud siis töölt veel lahkunud ja raha pidi juba palgaga tulema!!! #&¤"%/ Siis ma ütlesingi talle seda ja siis hakkas ta mu peale karjuma!! Et milles tema süüdi on? No what a fuck!! Valetamises!! Ma saan aru, et tema otseselt ei vastuta, aga öelgu siis minu sõnad edasi, sest kellega ma siis ikka räägin! I Want Justice!!!!!
Igatahes ma ütlesin vasstu ka, et nüüd ma siis tean mida nende firmast arvata ja mul on väga-väga hea meel et ma sealt ära tulin ja et ma ei soovita miite kunagi mitte kedagi sinna tööle. Aitäh ja head aega!!!! Selleks ajaks olin ma juba nii närvis, et ütlesin seda pool -karjudes, aga mitte nii nõmedalt karjudes nagu tema!! Ja panin toru ära...ma kujutan ette kuidas ta pärast seda mind seal tööl taga rääkis ja sõimas...
Igatahes, ma olen rahumeelne inimene, ja ma ei taha et keegi mind vihkaks, aga ma sain vist just endale vaenlase...tunne on vastastikuline...gggrrrr
Ma olin ikka tõsiselt närvis ja vihane...aga mitte nii väga veel et ma värisema oleks hakandud(ma hakkan värisema nagu haavaleht kui ma hästi vihane olen) aga palju puudu ka ei jäänud...
Nii, kõigele lisaks mängib internet minuga lolli nalja ja kustutas just mu texti ära
Nagu aru on saada, on see sõimublog
Asi algas sellest siis et ma pidin saama raha Myygimökude as-lt, selle eest et ma Kadri sinna tõin. Mulle lubati seda raha : "Jah, ma räägin firmaga, see oli mul meeles küll"Nii rääkis see idiootne, ülekaaluline, püksid poole p***e peal, iga-õhtu-atlantises-maani-täis taisi, mu ülemus. Ma helistasin, käisin kohal jne. Siis pidin täna tagasi helistama, ja siis läks asjaks- selgus et ma seda raha ei saa, sest lahkunud inimestele raha ei maksta!!!! Mis siis et ma polnud siis töölt veel lahkunud ja raha pidi juba palgaga tulema!!! #&¤"%/ Siis ma ütlesingi talle seda ja siis hakkas ta mu peale karjuma!! Et milles tema süüdi on? No what a fuck!! Valetamises!! Ma saan aru, et tema otseselt ei vastuta, aga öelgu siis minu sõnad edasi, sest kellega ma siis ikka räägin! I Want Justice!!!!!
Igatahes ma ütlesin vasstu ka, et nüüd ma siis tean mida nende firmast arvata ja mul on väga-väga hea meel et ma sealt ära tulin ja et ma ei soovita miite kunagi mitte kedagi sinna tööle. Aitäh ja head aega!!!! Selleks ajaks olin ma juba nii närvis, et ütlesin seda pool -karjudes, aga mitte nii nõmedalt karjudes nagu tema!! Ja panin toru ära...ma kujutan ette kuidas ta pärast seda mind seal tööl taga rääkis ja sõimas...
Igatahes, ma olen rahumeelne inimene, ja ma ei taha et keegi mind vihkaks, aga ma sain vist just endale vaenlase...tunne on vastastikuline...gggrrrr
Ma olin ikka tõsiselt närvis ja vihane...aga mitte nii väga veel et ma värisema oleks hakandud(ma hakkan värisema nagu haavaleht kui ma hästi vihane olen) aga palju puudu ka ei jäänud...
kolmapäev, november 15, 2006
Leidsin just ...
neljapäev, november 09, 2006
kaua oodatud, kaunikene
Nii, üldiselt ... emotsioonid on taevast põrguni.
Vaheaeg oli vahva! Kolmapäeva õhtul, Kaisu ja Mannu sünnipäeval, küsis isa, et kas ma ei tahaks homme Slovakkiasse sõita, judovõistlustele. Well duh, et ma tahtsin :D! Teisipäeval jõudsin Eestisse tagasi. Reis oli väga lahe, kuigi ma igatsesin kõiki teid ja kedagi veel! Üksikasju te enam-vähem kõik juba teate, ma ei viitsigi rohkem kirjutada. Kolmapäev möödus kenasti. Aga täna on teadagi neljapäev. Just tänasest ma räägikski pikemalt :p ... kuigi ma ei taha sellel mõelda, eriti päeva lõpupoolele.
Hommikul magasin sisse, olin unustanud äratuse panna. Kaks esimest tundi jäid seega vahele. Jõudsin inglise keeleks, tegime Kaisaga ühte igavat iluuisutamise powerpointi, endalegi ajas une peale! Seejärel English-American literature, grupitöö Jane Eyre peale (tore, et ma olen seda mitu korda lugenud). Nagu te enamus juba teate, sain hakkama sellega, et ütlesin Mrs Fairfax'i asemel Mrs Firefox ja siis ei suutnud naerukrampide tõttu jätkata :D! At least it made Kaisai's day ;)! Aga hinne muidugi 5. Füüsikas sai samuti naerda nii, et pisarad silmis. Hinnov on ikka tapvalt naljakas, no ma ei või!!!
Saabusime korterisse, läksime Cadillac'i ja Paulaga linna, et käia raamatukogus, töö juures palgast rääkimas ja kinos. Mul sai kuupilet just läbi. Ma tahtsin uut osta vmt, aga Paula ütles, et pole hullu, julge hundi rind on rasvane. Sõitsime ühe peatuse edasi ja FALCK!!!! OMG! Istusin siis "rõõmsalt" bussis edasi ja läksin nendega kaasa. Ma olin ainus, kellel piletit ei olnud ja kõik tiirutasid mu ümber. Ütlesin, et mul pole dokumenti. Nad tegid minust pilti. Siis ma ütlesin, et olen Maret Jalakas ja palju muid asju. See oli tõeliselt naljakas aga nad ei jaganud mu huumorisoont ja trahv oli 600! Muide, rahvastikuregistri järgi oli ainus Maret Jalakas 40-aastane. Ok, elu läbi, mis seal ikka. Kõnnime siis edasi, ostan kuupileti ja puha. Palgajutud ei andnud erilist tulemust. Ma astusin sügavasse lompi ja jalg oli päris märg. Kinno jõudes selgus, et olime kohale ilmunud valel ajal, 1 h oli veel aega. Jalutasime ringi, tagasi jõudes selgus, et pileti hind on 85.- Olime arvestanud 45.-, selge, läheme homme kell 14.00! Kõnnime tagasi kesklinna. otsustan osta loteriipileti, mängides enda nö õnnega. Üks putka oli suletud, läksime üle tee, ostsime, ma ei võitnud. ühest bussist jäime seetõttu maha. Fakk, mis päev! Täielik masendus. Tänane päev = ebaõnn + idiootsus - raha + natuke nalja. Aga asjal on ka hea külg, koju jõudes tekkis mul suur hoog hakata midagi kirjutama, seega tegin just algust raamatuga. Vaatame, mis sellest välja tuleb. Lisaks kirjutan veel seda bloogi ja Marylandi kirjandid. Muide, järgmine kord ma küsin küll rohkem raha ;) .
Sellega on siis kõik, varsti läheme Kaisaga Kuuma Koera piljardit mängima, hoiame enda öiseid traditsioone elus.
Tahaks õlga, mille najal nutta. Tahaks kedagi, kes mind kallistaks ja ütleks: "Kallis, pole hullu! Küll ma enda miljardite seast selle 600 krooni leian ja ära maksan!"
Piisaks ka lihtsalt kallistusest :(
Üritan siiski hoida positiivset joont.
Nagu ütleb Remarque enda "Triumfikaares" : "Saatus pole kunagi tugevam külmaverelisest julgusest, mis talle vastu astub."
Ja kurat küll, nii lihtsalt ma alla ei anna! Someday I will be somebody ja siis kõik need falcki-tüübid valvavad ja ümmardavad mind, kui ma kuhugi lähen. Ah, ma ei teagi :D!
Vaheaeg oli vahva! Kolmapäeva õhtul, Kaisu ja Mannu sünnipäeval, küsis isa, et kas ma ei tahaks homme Slovakkiasse sõita, judovõistlustele. Well duh, et ma tahtsin :D! Teisipäeval jõudsin Eestisse tagasi. Reis oli väga lahe, kuigi ma igatsesin kõiki teid ja kedagi veel! Üksikasju te enam-vähem kõik juba teate, ma ei viitsigi rohkem kirjutada. Kolmapäev möödus kenasti. Aga täna on teadagi neljapäev. Just tänasest ma räägikski pikemalt :p ... kuigi ma ei taha sellel mõelda, eriti päeva lõpupoolele.
Hommikul magasin sisse, olin unustanud äratuse panna. Kaks esimest tundi jäid seega vahele. Jõudsin inglise keeleks, tegime Kaisaga ühte igavat iluuisutamise powerpointi, endalegi ajas une peale! Seejärel English-American literature, grupitöö Jane Eyre peale (tore, et ma olen seda mitu korda lugenud). Nagu te enamus juba teate, sain hakkama sellega, et ütlesin Mrs Fairfax'i asemel Mrs Firefox ja siis ei suutnud naerukrampide tõttu jätkata :D! At least it made Kaisai's day ;)! Aga hinne muidugi 5. Füüsikas sai samuti naerda nii, et pisarad silmis. Hinnov on ikka tapvalt naljakas, no ma ei või!!!
Saabusime korterisse, läksime Cadillac'i ja Paulaga linna, et käia raamatukogus, töö juures palgast rääkimas ja kinos. Mul sai kuupilet just läbi. Ma tahtsin uut osta vmt, aga Paula ütles, et pole hullu, julge hundi rind on rasvane. Sõitsime ühe peatuse edasi ja FALCK!!!! OMG! Istusin siis "rõõmsalt" bussis edasi ja läksin nendega kaasa. Ma olin ainus, kellel piletit ei olnud ja kõik tiirutasid mu ümber. Ütlesin, et mul pole dokumenti. Nad tegid minust pilti. Siis ma ütlesin, et olen Maret Jalakas ja palju muid asju. See oli tõeliselt naljakas aga nad ei jaganud mu huumorisoont ja trahv oli 600! Muide, rahvastikuregistri järgi oli ainus Maret Jalakas 40-aastane. Ok, elu läbi, mis seal ikka. Kõnnime siis edasi, ostan kuupileti ja puha. Palgajutud ei andnud erilist tulemust. Ma astusin sügavasse lompi ja jalg oli päris märg. Kinno jõudes selgus, et olime kohale ilmunud valel ajal, 1 h oli veel aega. Jalutasime ringi, tagasi jõudes selgus, et pileti hind on 85.- Olime arvestanud 45.-, selge, läheme homme kell 14.00! Kõnnime tagasi kesklinna. otsustan osta loteriipileti, mängides enda nö õnnega. Üks putka oli suletud, läksime üle tee, ostsime, ma ei võitnud. ühest bussist jäime seetõttu maha. Fakk, mis päev! Täielik masendus. Tänane päev = ebaõnn + idiootsus - raha + natuke nalja. Aga asjal on ka hea külg, koju jõudes tekkis mul suur hoog hakata midagi kirjutama, seega tegin just algust raamatuga. Vaatame, mis sellest välja tuleb. Lisaks kirjutan veel seda bloogi ja Marylandi kirjandid. Muide, järgmine kord ma küsin küll rohkem raha ;) .
Sellega on siis kõik, varsti läheme Kaisaga Kuuma Koera piljardit mängima, hoiame enda öiseid traditsioone elus.
Tahaks õlga, mille najal nutta. Tahaks kedagi, kes mind kallistaks ja ütleks: "Kallis, pole hullu! Küll ma enda miljardite seast selle 600 krooni leian ja ära maksan!"
Piisaks ka lihtsalt kallistusest :(
Üritan siiski hoida positiivset joont.
Nagu ütleb Remarque enda "Triumfikaares" : "Saatus pole kunagi tugevam külmaverelisest julgusest, mis talle vastu astub."
Ja kurat küll, nii lihtsalt ma alla ei anna! Someday I will be somebody ja siis kõik need falcki-tüübid valvavad ja ümmardavad mind, kui ma kuhugi lähen. Ah, ma ei teagi :D!
kolmapäev, november 08, 2006
Põhiklots. MIs mõttes nagu?
Jah, on aeg elavada meie blogikest ka peale vaheaega. Seepärast kirjutan natuke meedialaagrist, kus ma vaheajal käisin ja ootan Kaisat, kes ka käis minuga, siia jubedalt kommima.
Kõik algas siis reedel. Miina Härma gümnaasiumis. Saime kohe grupi nimetuse, nimesildi, värske postimehe ja kausta hunniku paberitega. Mina olin lilla grupp. Kaisa oli teises grupis ja see nende korraldajate eesmärk oligi...Igatahes päevad olid kõvasti ära plaanitud ja iga vaba hetke veetsin ma kohustuslikku homseks-peab-olema-loetud-ja-mul-on-alles-pool Jane Eyre'i. Ja Kaisa ka, mis tõttu meist jäid mingid vaikse raamatutüübi muljed teistele. Ega ma ei julgendki eriti seal sõna võtta, sest tõsiasja nentides olin ma siiski üsna tumba enamusega, kes kolm-neli aastat koolilehte teinud. Nüüd olen ma palju-palju targem.
Mida meil siis seal tehti. Oli tapmismäng(mind tapeti ka ära - oma tiimikaaslase poolt veel), esines Priit Pullerits, kes on kõigi Kadri sugustele teadmiseks, Postimehe reporter ja üks eesti tippajakirjanikke; Juku Kalle Raid esines ka, õhtune programm oli ka lahe: reisile sinuga, tähed muusikas, puffa-puffad ja põrandal rullumised - tegevust oli...Ja süüa sai hästi: isegi taimetoitlastele oli oma menüü...Aga jh, laagris tehti oma ajaleht, mille nimeks sai Põhiklots(väga oluline inimene) Rebimine toimus Premium Lager'i ja PÕhiklotsi vahel. Sloganiks sai Mis mõttes nagu ja see valiti ühehäälselt kõigi laagriliste poolt. Igaüks pidi lehte kirjutama, kõiki sisse muidugi ei pandud - mind ja Kaisat ka mitte. Ma kirjutasin Pulleritsust, kuidas ta lehti inimeste pihta pildus ja missugune tema arvates ajakirjanik peab olema. Kaisa kirjutas meie kooli nõmedast, ajakirjandust mitte-toetavast koolist.
Magada sai ka koolis, üks öö ma siiski läksin korterisse. ja loengud toimusid, valikloenguid ka oli, mina valisin: kuidas ajakirjandusosakonda sisse saaada ja toimetamise loengu ehk kuidas s***st saia teha...Tore oli ja ma üldse ei kahetse :D
Praegu enam midagi ei meenugi rohkemat, Kaisa kirjuta juurde...
Kõik algas siis reedel. Miina Härma gümnaasiumis. Saime kohe grupi nimetuse, nimesildi, värske postimehe ja kausta hunniku paberitega. Mina olin lilla grupp. Kaisa oli teises grupis ja see nende korraldajate eesmärk oligi...Igatahes päevad olid kõvasti ära plaanitud ja iga vaba hetke veetsin ma kohustuslikku homseks-peab-olema-loetud-ja-mul-on-alles-pool Jane Eyre'i. Ja Kaisa ka, mis tõttu meist jäid mingid vaikse raamatutüübi muljed teistele. Ega ma ei julgendki eriti seal sõna võtta, sest tõsiasja nentides olin ma siiski üsna tumba enamusega, kes kolm-neli aastat koolilehte teinud. Nüüd olen ma palju-palju targem.
Mida meil siis seal tehti. Oli tapmismäng(mind tapeti ka ära - oma tiimikaaslase poolt veel), esines Priit Pullerits, kes on kõigi Kadri sugustele teadmiseks, Postimehe reporter ja üks eesti tippajakirjanikke; Juku Kalle Raid esines ka, õhtune programm oli ka lahe: reisile sinuga, tähed muusikas, puffa-puffad ja põrandal rullumised - tegevust oli...Ja süüa sai hästi: isegi taimetoitlastele oli oma menüü...Aga jh, laagris tehti oma ajaleht, mille nimeks sai Põhiklots(väga oluline inimene) Rebimine toimus Premium Lager'i ja PÕhiklotsi vahel. Sloganiks sai Mis mõttes nagu ja see valiti ühehäälselt kõigi laagriliste poolt. Igaüks pidi lehte kirjutama, kõiki sisse muidugi ei pandud - mind ja Kaisat ka mitte. Ma kirjutasin Pulleritsust, kuidas ta lehti inimeste pihta pildus ja missugune tema arvates ajakirjanik peab olema. Kaisa kirjutas meie kooli nõmedast, ajakirjandust mitte-toetavast koolist.
Magada sai ka koolis, üks öö ma siiski läksin korterisse. ja loengud toimusid, valikloenguid ka oli, mina valisin: kuidas ajakirjandusosakonda sisse saaada ja toimetamise loengu ehk kuidas s***st saia teha...Tore oli ja ma üldse ei kahetse :D
Praegu enam midagi ei meenugi rohkemat, Kaisa kirjuta juurde...
esmaspäev, november 06, 2006
Tellimine:
Postitused (Atom)