Homsest alates on mul koolipäevadest järel veel kaks poolasjalikku ja üks tilu-lilu. Kahel esimesel saan veel viimaseid asju vastata ning pikki väitlusi hinnete kohta maha pidada, miks ma rohkem väärt olen, kui õpetaja vb panna tahab. Sealjuures olen lõpuks aru saanud, miks oma pool klassi vihkab mind. Ei tahaks küll naiivse ja kelkivana tunduda, kuid KADEDUSEST. Nimelt viimane kord, kui käskkirjade jagamiseks läks (puudumiste pärast, 8 tundi= 1 käskkiri) ja minul ainsana suurtest puudujatest sellest ilma õnnestus jääda, ütlesid nii mõnedki inimesed, et see on ebaaus ja nemad kaebavad edasi. Kaevaku! Kuhugi nad sellega igaljuhul ei jõua, sest pole enam eriti aega käkki keerata. Igaüks hoidku enda nahk. Ja siis püütakse mulle see kuidagi teistmoodi tagasi teha. Viimane kord kuulsin, kuidas Elina (jah, seesama) minu kohta üle klassi rääkis, et mina jään nende koostööst kunstiajaloo lõpueksami punktide vastamises välja ja pean ise kõik oma 80-90 asja vastama. No andke andeks, aga see pole tõesti asi, mis mind kurvastaks, sest ausaltöeldes teenisin eelmisel aastal eksamil viie välja (samas, kui 87% klassist said kolmed) põhiliselt enda konspektidest ja mälust. Nii, et andku aga minna. Katri pakkus juba omapoolset abi, et annab mulle asju paljundada, kuid keeldusin. Tahan näha, kuhu nad sellega jõuavad. Ja nagu ma veel karistamata puudumistega juba kellelegi liiga ei teeks, siis jääb neile ette ka see, et ma sealjuures ka hinnetes puhtalt välja tulen. Alles paar päeva tagasi, kui inglise keeles hinne välja tuli panna ja mul kaheseis oli, läksin paaristundi ja vastasin paar asja ära ning teenisin oma neljakese kätte (khkhmmm...vähemalt pooltel olid kolmed). Siit moraal: Ära käi koolis ja ülbitse teiste õpilastega. Siis on klassi keskmisest kõrgemad hinded garanteeritud. :P Aga tegelikult on asi lihtne. Nagu juba ehk isegi teate, on mul alati sadu erinevaid vabandusi varuks, juhul kui jänni jään. Enamik neist on ka tõsi, osad lihtsalt tuletatud. Kuid fakt on see, et hakkama ma saan, ükskõik, millise hinnaga. sest kokkuvõttes loevad rohkem teadmised, kui see, kui palju pugemas on käidud. Võib-olla tundub minu arvamus kooliskäimise kohta pugemisena veidi liiga ignorantsena, kuid minu arvamus jääb selliseks, et hariduse omandamiseks ei pea alati tundudes kohal käima. Kuid usun, et nii mõnedki teist juba teavad seda (bling-bling Kadriorg, MontgoMery ;)).
Aga jahh...lõpp on lähedal, nii, et püüdkem sellest veel viimast võtta ja sõpradena lahkuda. After all...igaüks vastutab oma tegude eest. Eksami tulemused on ju siiski meie enda teha, seal pole enam tähtsust, kes kellele puges või kes kellegi "kulul" elas.
