Tahtsin öelda ainult seda, et....

Head, mõnusat, toredat, lahedat, lõbusat, naljakat, seiklusterohket, kõvasti-ajusid-puhkavat VAHEAEGA!!!!!!!

To be polite or not to be polite - that shouldn't be the question

Issand, kui piinlik... Unustan järjest tihedamini iseenesest mõistetavaid käitumisreegleid.

1.) Unustan, või nooh, ei kuula korralikult Kadri palveid, juttu jms ning tekitan sellega segadust;
2.) Telefonitsi ei tutvusta ma ennast (ka siis, kui vanad sõbrad ei tea mu uut numbrit);
3.) Bussis trügin vanamuttidest ja muidu inimestest julmalt ette;
4.) Kirjutan meilitsi küsimusi teatud konkursite kohta, ilma et tutvustaksin end või 
      täpsustaksin, mis konkursi kohta mida täpsemalt teada tahan; 
5.) Ei ütle õpetajatele tere, kui nad vastu tulevad (mis siis, et nemad ka ei ütle, ning ei ütleks ka siis       kui ma neid tervitaksin);
6.) jne jne...


Kindlasti juhtub seda veel, nii et hoiatan ette, mul on käitumisprobleemid :)

Tekib küsimus, kust see kõik alguse sai, miks ma olen selline, kuidas ma nii ebaviisakaks olen saanud? Am I really a bad person?


Peaksin vist mõne korraliku etiketi raamatu kätte võtma ja tõsiselt märkmeid tegema. Nii ei saa see lihtsalt jätkuda:(

Gustav ja Aeg

Nädal on küll valguskiirusel mööda kihutanud. Matemaatika õpetaja on mingi kõbi, kes räägib VÄGA monotoonse häälega ja ütleb pidevalt "nõnna". Tegelikult, omamoodi isegi armas, haha! Uus valikaine on psühholoogia, yay! Tööl on uus tore roheline, nimega Maria ;) , kes õpib ülikoolis füsioteraapiat ja massaazi (see no grammar, please!). (Insert name) tapab meid kümnel erineval moel.
Lisaks kõigele olen hakanud veel koorimuusikat kuulama, eriti meeskoori... Ja asi, mida paljud on oodanud: Kaeraküpsis Väike Väänik hakkab juba ära tüütama, aga ometi pole keegi siiamaani mõne hea alternatiiviga lagedale tulnud. IKIKATA pileteid tuleb müüa (õnneks tegeleb sellega Kais) ja Karvin käib enda saadetisega pinda. See lihtsalt ei jõua kohale, that is so not my fault! Sass Henno ütleb: "Elu algab täna." Mina ütlen: "Vaheaeg hakkab ülehomme juuu!"

Kõik need ülimalt väärtuslikud hetked on mind juhtinud tänaseni. Tänane päev oli Murphy.
Ärkasin öösel kell 3.30 ja uni oli kui peoga pühitud. Esimene tund oli põhimõtteliselt vaba (a), teine tund oli matemaatika. Ta suudab mind ka ühe tunniga uniseks ajada. Inglise keeles ma enamuse aja magasin ja veel vaatasime mingit ghost-videot. English-American literature's hariti meid "Sense and Sensibility" filmiga, millel oli lõpp ära jäetud, no jess! Lisaks kogusin õpetajalt plusspunkte. JA NÜÜD PÕHILINE! Koju hakkasin kõndima kell 13.30, võimalik, et isegi varem. "Nii tore," mõtlesin, "nüüd on paar tundi vaba aega!"
Ja nõnna see aju asja ära sõnuski... Keerasin esimese heleda ukse lahti, panen teisele võtme sisse, keerasin ühe tiiru, teist enam ei tee. Uks on ikka lukus, kuid võti ei pöördunud enam kuhugi ja välja ei saanud seda samuti võtta! WTF! Ootan ja mässan seal siis, helistan Cadillacile, kes ka lõpuks jõuab. Järgneva paari tunni jooksul me peksime ust, üritasime võtit keerata, helistasime kõigile, logistasime, harjutasime ukse peal kung fu'd, otsisime MEHI (edutult), koputasime Jehoova tunnistajate kombel uste taga (keegi ei teinud lahti...) käisime Ehituse ABC's ja Kodukaupades lukuõli otsimas jne jne. Lisaks kõigele muule helistasin veel korteriomaniku naisele arrgghhh ja sõimasin teda, sest tema asjatundlik arvamus oli, et meie lukk ja meie süüdi jne, kuidi ÜÜRILEPINGUS on selge sõnaga kirjas, et bla bla bla (lühidalt, meie pole süüdi). Kutsusin siis kohale enda toreda onu ehk Uncle (B)Enzi, nagu ma teda siin eelnevalt nimetanud olen. Kaua aega mässasime seal edasi, õigemini tema mässas. Võti läks katki, samuti liistud jm. Ta kutsus lukuabi. Lipsasime Kadiga T-marketist läbi, kui Uncle (B)Enz läks tõi meile kodust uue luku ja lukuabi sõitis samal ajal kesklinnast kohale. Veel tükk aega puurimist jms. Lukuabi ütles, et see polnud meie süü, et lukk oli nii vana, selliseid enam ei toodetagi ja nii eakad lukud jäävadki kinni. Vot tak! Inimesed, kes meid mitu tundi tähelegi polnud pannud, hakkasid järsku huvi tundma, et äkki on vargad. What ever, pool päeva juba toimetasime seal... Lukuabi tühjendas meie rahakotti 250 krooni võrra! Ja onu pani meile hiljem uue luku ja maksis esialgu lukabi ka kinni. Ta on lihtsalt uskumatult abivalmis!!! Kõik see jama oli läbi, kui kell sai 17.30. Tööle me ei jõudnud, Cadillac helistas ka Taisyle. 4 tundi. 4 TUNDI!!!! Te ei kujuta ette seda vaimset väsimust, te ei aima seda tunnet, kui kõik päeva tegevused ja plaanid järsku koonduvad mingile faking LUKULE!

Mina olen koomas.

Nii jälle kirjutan vaid mina unustusehõlma vajunud bloogi

Et siis...juba kolmapäev ja oi kui palju on vahepeal juhtunud. Teisisõnu - mitte midagi. Keemia on nõme ja tekitab masendust. See on tingimata üks põhjustest, millega ma kunagi keskealisena psühhiaatrite poole pöördun...Ahjaa, inka olümpiaad, kuhu ma kogemata sattusin...see oli ka päris koormav...sellega on nii, et kui sa esikolmiku hulka ei satu siis teavitatakse su koht vaikselt aga kui mitte, siis kõva häälega tervele koolile. Ma pakun, et mulle siis sosistatakse vaikselt, et Kadi, sa said viimase koha...nice...
P.S A, kas keegi seda reklaami mingi pangaga on näinud: kus tuleb üks number mõelda ja nad arvavad, et see on sada ja ongi, kui proovida! Nojh, eks seda trikki on ennegi proovitud. Aga mis on sellise reklaami mõte? Pealegi hakkab see mind juba ära tüütama...

Heelium, kommipaber ja meediaklubi

Nii, järjekordne nädalavahetus. Uue perioodi täielik nädal ka algamas. Kõigile teadmiseks - vaheajani on viis päeva.
Aga mina käisin laupäeval ehitusmessil. Koos vanemate ja õega. Jh, mina ja mu õde, meil on juba selline traditsioon, et me käime messidel kommi söömas ja õhupalle lunimas. Tulemuseks oli üksteist (võimalik, ka nati rohkem) kommi ja kolm õhupalli, millest kaks isegi heeliumiga:D jippii! Vaadata oli ka midagi, näiteks Tartu Kunstigümnaasiumi õpilased värvisid seal aknaid ja ma nägin väga ilusaid ja suuri mullivanne...Ja Kadrile teadmiseks, ma olen käinud ka automessil ja seal sai ka kommi (kuigi ehitusmessil on edusamme tehtud, ei pakuta enam ainult vastikuid punaseid karamellikomme) ja õhupalle ja ma sain isegi stressipalli!!! Messid on lahedad!
Vaheajal kavatseme Kaisaiga meediaklubi üritusele minna, (veel minu tänud sulle, et sa täitsid need registreerimislehed ära, Kaisa!) Ainult, et täna sain ma teada, et selle eest tuleb ka maksta - 250 krooni. Ma väga loodan, et see on seda väärt, sest see on nagu mu kahe nädala elamisraha, umbes...röövivad siin vaeseid ajakirjanikehakatisi...päh

rock around the clock !

Tervitused Kadriorust!

Alustades neljapäevast:
*Matemaatikas sai Limakule aidaa öelda, sest meile tuleb esmaspäevast alates uus (mees)õpetaja.
*Peale kooli on alati ee tore plakateid jagada ja shopata.
*Homsest alates hakkan tööl korralikult käituma, ausõna!
*Siis veel õhtune UFO elektrirünnak.

Reede oli parim!
Ärkasin hommikul kell 3.45 ja asusin minekule, et Kaisaga 5.45 Tallinna bussile jõuda. Sõitsime siis armsasti Tallinnasse. Fucking freezer! Aga tõesti, õhuke jakk ja kõrged kontsad polnud just parim valik... Chillasime siis igal pool ringi, k.a. Kunstiakadeemias ;). Selle kohaga sai küll nalja. Me praktiliselt sniikisime seal igasugustes võõrastele keelatud kohtades ringi (seal on muidu selline kaardiga ukseavamise süsteem, pugesime kellegi selja tagant) ! kaisal olid pärast närvid täitsa läbi, minul oli fun! Vanalinna jõudes selgus, et meile polegi prominentide hulgas kohta määratud. No mida!?! Pidime siis mingi pööbli hulgas seisma. Mis siis ikka, vahepeal harva tuleb ka lihtrahva sekka minna... Lisaks sellele pidi keegi tähtis tegelane enda fancy autoga mulle äärepealt otsa sõitma. Süsteem on hukas. Trügisime ennast suhteliselt ette, mina isegi teise/kolmandasse nö ritta. Kaisa oli natuke tagapool. Ja Elizabeth The Second kõndis kõigest meetri kauguselt mööda!!! Ja ta isegi vaatas mulle otsa (või minu poole haha)... Kuid umbes 200 meetri kaugusel oli keegi palju huvitavam... (Kaisa, hoia oma suu kinni! Isegi on piinlik juba! Aga ta ON nunnu. Probably gay, but still!!!)
Peale mitut tundi seismist oli VÄGA valus kõndida! Vähemalt ma nägin enda kontsadel paremini. Naised on masohhistid, vähemalt mina küll...
Tagasi tulime rongiga, peale edutut KuMu otsingut. Ausõna, kui keegi tahab teada, milliseid friike eksisteerib, võiks ta proovida rongisõitu!
Hiljem tuli veel Põlvasse jõuda, see on omaette teema.
Üldiselt, tegu oli ühe fantastilise ja ülimalt sisuka päevaga! Lausa uskumatu!
Terve nädalavahetuse ma puhkasin ja ei teinud absoluutselt mitte midagi. Mida rohkemat võiks elult tahta?
Niisiis, tüdrukud, ma soovin teile edukat uut perioodi ja kena tulevast nädalat!

Yours sincerely,
Kadri

Kuidas valmistada Kadit

Nii, see retsept ei ole ise välja mõeldud, vaid päriselt olemas, internetist leidsin (selle tõestuseks see eessõna). Proovige järgi, ma maitsen päris hästi!!! :)

Hi, I am Shruti Saraswat living in Stamford (CT). I am sending you Recipe for kadi, try it. You will surely enjoy this recipe.
Kadi Ingredients
400 gms of curd
2 table spoon of gram floor (besan)
1/2 onion choppedLittle ginger chopped
1/3 tea spoon turmeric powder1/3 tea spoon coriander powder
2-3 small green chilli finely chopped.
Pinch of hing
Coriander leaves finely chopped (for smell and decorating at the end)
Salt to taste
Oil
4-5 methi dana
Rai (black mustard)
For Pakodi
2-3 table spoon of gram flour
Pinch of hing Pinch is soda (optional to make pakori's soft)C
oriander leaves finely chopped
1-2 small green chilli finely chopped
Salt to taste
Oil for frying pakodi's
Method :
Mix all above things for pakori's and prepare small pakori's by frying it in pan in edible oil and keep them aside.
For Kadi
Mix water in curd and put in mixer till bubbles are formed for 1/2 min or you can use mathani (Indian curd mixer) for mixing
Add besan in this curd water mix with hand. Keep aside for 1/2 an hr.
Take cooking vessel, put oil add methidana and mustard seed let it splater
Add onion and fry till brown, then add all masala's
Then add curd water mix
Keep on string till first boil, then bring it to simmer
After about 10 -15 min add pakori's and and let it boil for more 15 min, if you feel kadi is getting thick add more water
Serve with rice
Mmmm....yummi

Soodsalt Ikikata plakateid...

Jesss....periood on läääbiiii...

Kuigi jhh...homme hommikul kl 5:45 tuleb Bussijaamas hinge kinni hoida, et penskarid nii vara Tln-sse ei taha ning meie ka istekohad saame.

Igastahes...ma pole ikka veel plakatitest lahti saanud...seega kuulutan KÕIGILE...müüa soodsalt 
Ikikata plakatid, kõigest 0,- ning ISIC- või ITIC-kaardiga 50%. 
Kiirustage, sest kaup on piiratud koguses!

Teine asi on see, et ega keegi mõnest soodsa pakkumisega autokoolist midagi ei tea...
ma peaksin varsti lube hakkama tegema, kuid keegi (Kaisai, Kadriorg!!!) ei taha kooli ajal minna.. Nii et kõik pakkumised on teretulnud..

PS. Miks alati paksud inimesed riidevahetuskabiinides ukse paokile jätavad?
       Kas a) nad tahavad tähelepanu, kuna tänava peal tavalisi riideid kandes nad seda ei saa
        või b) neil pole piisavalt ruumi ning nad peavad selle avaramaks tegema

Vastanute vahel loosime välja eksklusiivse Ikikata plakati:)

All I wanted to say is...

...ON PERIOODILÕPPPPP!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
...ja seda ka veel, et uus on alanud juba...nagu...
punkt.

Üks tõsiselt nasty day...rääkimata sellest, et vihma kallas...

Jah, tänane päev ei olnud minu suhtes üldse aus...vahepeal, see juhtub tavaliselt mõne eriti igava tunni ajal, nt mata, mõtlen ma, et MIKS ma üldse koolis käin, sest see tundub niii mõttetu. Ja samal ajal, on inimesed sinu kõrval, kes näitavad oma nägu heal juhul kaheksa korda kuus ja saavad ka läbi. JA, on inimesed, kes reisivad ringi ja võtavad noorusest viimast, mina aga olen stuck in Stone City, nagu ma inka õpsi blogist lugesin...
Ma olen kohusetundlik and I hate it.
Ja lisaks kõigele, ei tulnud Kadri kaaa tööle, nii et istusin seal poolel täitsa üksi, mõne viie minutilise erandiga. Ja mul ei olnudki kellelegi rääkida, kuidas üks naine ütles minu jutu peale: oi, palun pange toru ära. Ja pani toru ära.Mhmh.
P.S Kui ma ei ole ülalpeetav, kas see tähendab siis, et ma olen ülalpeetamatu või hoopis alalpeetav?????
Kõik kommentaarid on oodatud...

TuEsDaYäää

Niimoodi siis. Eksole jälle teisipäeva õhtu.
Alustuseks väike ajalooline sündmus: Täna täpselt seitse päeva tagasi soetasin endale 7 cm'se kontsaga saapad.
Ja nüüd tavauudiste juurde-
Täna sain TUND aega kauem tududa, kui muidu. Milline õnn, rõõm ja armastus.
Mõtlesin et okei, suudan tänagi järjekordselt bussist maha jääda, kuid siiski ei õnnestunud seekord. Sain bussipeale...bussi 10-mintsase hilinemise tõttu...
Well...Chemistry my love! Jõudsin õigeks ajaks. Läksin klassi ja ennäe! Mida ma näen...mu kõrval oli kadunute tööde laud. Ehk siis 2 kontrolltööd mille hindeid taga igatsenud olen. Otsin enda oma...näen sügaval kontrolltööde pakis säravat nime...(minu nime) ja haaran meeletu rõõmuga selle enda sõrmede vahele, kui äkitselt häkib mu silm kibekiiresti välja ühe tähtsa numbri seal lehel... " 2 " Ainus sõna mis mul suust välja tuleb on: ****U (eks kohalolijad said selle sõna imepärast hääldust kuulda) Siis ütleb Suusi (nimi muudetud) mulle, et üks töö on seal veel. Hääküll...rahunen maha, et uue rõõmutuhinaga teise töö hinnet piiluda. Ähmin õhku ja sirutan oma suure paksu väikese käe töö järgi...sain kätte. Suudab jälle mu häkkar silm välja kunnida ühe nunnu numbri nimega KAKS! No nüüd küll aitas! Lisasin veel ühe kaks kõlavat sõna oma hommikuse sõnavara hulka: ****I, no ***A küll!!!!! (eks kohalolijad jälle teavad kõike). Pole hullu, elu läheb edasi!
Pärast tuli veel muusikas töö, mille minimaalne hinne jälle lendab. Eta jäi õnneks ära, kuna kohalolek on alati prioriteet.
Korterisse jõudes otsustasime Kadiga suurpuhastust teha ja saigi tehtud!
Aga nüüd ma ei viitsi rohkem rääkida, sest uneaeg on.
TSAU

i'm like...whazaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa.p.?

ma ei tea, kui see pole uni, mis mul parasjagu silmalaugude peal kükitab. aga ma samas ka tean, et see teisiti pole. no selge ja selle perioodi ehk seitsme nädala lemmiklauseteks on mul vaieldamatult kujunenud "awww,please, shoot me...!" või "could you lend me a gun?" või "I feel like shooting myself". aga üldiselt mõtlen positiivselt ikka jah.
täna klaveritunnis sundisin ennast lähemalt tutvust tegema ühe üpris ilusa prelüüdiga. kui ma selle selgeks saan, hakka kontserte andma. tähendab, või siis ikka mitte.
suur tükk võib ju söögitorru kinni jääda samamoodi nagu kes teisele auku kaevab, selle käes on labidas. ja kes viimasena naerab, see ei saanud naljale pihta. ja oh mis kõik veel. aga selle prelüüdi kavatsen ma kiirelt selgeks saada.
ühte asja ma nägin täna veel, üpris traagiline-sürr-naljakas. mingi Honda Civic oli lossimäest alla veerema hakanud iseeneslikult ja sai pidama nii, et pumpsas lõpuks vastu tänavaveeres seisnud maja esiust. hea lõpp minu muusikakoolipäevale.
aga see ei olnud teema.
ma tahan ju siiski magama minna.
nii et - elagu hüpohondria ! (oma voodist ja kolmest paksust tekist rääkimata)

Niiii...

väsimus nagu olex...aga ikkagi jõudsin siia kh. Sain just Liszt'i ettekande valmis...
Kadri, hüppa rõõmust lakke!!! ÄRA TEGIN, RSK! Olin täiesti kindel, et see tõlkimise asi käib üle jõu ja ma liccalt ei suuda enam..aga nooh...väh sain pihta et ta on ka Franz ja ei leppinud vene keelsete lehekülgedega...Nüüd on esimene mullikas sündinud...ex ta aia taha peax ju minema...ah ma i suuda praegu selliste asjade peale mõelda...

Head ööd, tupsud...

btw...kuulan praegu raadiost musta särgi lugu :)

aa--ii-ee-j-aa-ee-ii-aa-ooooooo

Minu tänase päeva leiutatud "vanasõnad":
* Teenimatu kiitus on piinlikum kui teenitud solvang.
* Õppimise intensiivsus on pöördvõrdelises seoses saadava hindega.
* Kes kannab kaelarätti, on skaut.
* Misjonärid ei tunne Jeesust ära, kui ta nende kõrvale seisab.
* Külm süda ei armasta kunagi.
* Külm süda teeb õpilastele raske matemaatika kontrolltöö.
* Kes teisi alla tahab ajada, sellele näidatakse fakki.
* Kõik tähtsad sündmused langevad samale päevale.
* Kes võitleb, see väsib.
* Ananassi jogurt on üle kõige!
* Suur perse ajab püksid lõhki.
* Kes otsib, see ei leia.


Paula lisa:
* Kes teisele Selveri mahla ostab, see teise pead kastab! (don't ask, just don't!)

Vöödilise ahvi päev

Täna oli üks freaky day, nagu ma juba Kadrile ütlesin...Läksime siis tööle, buss oli täis, Turu peatuses läks üx mees maha ja ma olin just välja astunud ja tahtsin uuesti ühest nurgast sisse pugeda enne kui buss ära sõidab. AGA siis läks see vana mees teisele poole ja lükkas mińd oma kerega välja! Ütles ka veel midagi, aga ma olin liiga shokis, et seda tähele panna...õudne, kõik inimesed vaatasid, mind või toda jubedat vanameest...ja kes julgeb veel öelda, et penskarid pole jultunud ja nõmedad, vähemalt linnaliinidega krimpsus vanakesed...
Nii ja veel siis täna tööl, uus rekord - üheksa raamatut ühe õhtuga! juhuu. ja üks naine, kes otsustas mitte tellida, ütles: Pai-pai, lepime ära...ja pani toru ära, enne kui ma suutsin midagi vastu öelda...=)
Kooki tegin ka veel, ostsin koogivormigi. Koogi nimi on vöödiline ahv, sellest mu pealkirigi inspireeritud!!
Freaky day, igal juhul...one of many...

Eepos.

Hey ho!
Long time no blog! (i've got my vans but they look like sneekers! (?))
"Lühi"ülevaade:
Alustame reedest, kui me Kaisaga vastasime "Mäeküla piimameest", mida me lugenud polnud. No 5 ikka (tänu Mai-Liisile)! Hiljem jäime õpetajaga veel petmist ja üldse mingit meesteteemat aretama.
Peale keemiat oli väike vestlus direktoriga (btw, vastus Cadillac'i esitatud küsimusele!!!). Ta ajas auditooriumis meile mulli. Aga hiljem läksime tüdrukutega (Kais ja Maryland) flaiereid jagama, SOHH ja IKIKATA. IKIKATA jäi jagamata, sest mingi parem idee tuli. Jah, suurema osa ajast istusime siiski kohvikus... Igasugust nalja sai! Enamus flaiereid jäi jagamata, minu käes on üks suur patakas, mõtlesime Paulaga nendest endale porte teha, ainult mingi parema liimi peaks ostma :). Njah, laupäev on mäluauk aga Pühapäev ja 15. on vist hullem pauk kui Reede ja 13.
Nimelt otsustas Mamiito koos minu ja Sistah'dega vanaema poole üllatusvisiidile sõita. (Tore kui ma ise ka enda pandud nikneimidest aru saan, lihtsalt üritan eriti COOL olla.) Kell 2 hakkasime sõitma. Tunnikese sõitsime, paar kilomeetrit enne kohalejõudmist läks auto katki. No jess! Otsustati siis vanavanemaid mitte muretsema panna ja tagasi sõita. Mingi probleem jahutusvedelikuga. Igatahes saime natuke sõita, siis hakkas kapoti all midagi kärssama ja tuli peatus teha. Kui vahva! Helistasime siis Uncle (B)Enzile Tartusse, et ta meile nö järgi tuleks. Rohkem kui pool tunnikest ootamist. Seejärel sõitsime pika tee Põlvasse nii, et üks auto vedas trossiga teist. Otepääl õnnistati meid lisaks sellega, et tross läks katki. Pikk ja aaaeglane sõõit.
Jah, see kõik oli nii IGAV, tänan küsimast! 4-5 tundi täielikku Aja mõrva! Ok, hiljem sain igatahes autoga Tartusse. Bussijaamast möödudes naersin veel nende bussi ootavate lollakate üle, ise samal ajal päikeseloojangusse kihutades...

traaa, ma tahaks nagu KARJUDA

on nii kõrini sellest lasteaia sõimerühmast siin. absoluutselt, naljatuju täiesti puudub. ükski inimene ei tohiks ennast nimetada täiskasvanuks, kui ta pole omandanud oskust teistega suhelda. ja ma ei hakka elusees enam vahendajaks suurte inimeste vahel! nahhui, ma ütlen. arve tuleb jah minu meilile, aga poogen, siis jääb lihtsalt tellimata kogu see krempel. kuradile! ja ma pole elusees nii palju omaette vandunud, ropendanud, asju loopinud ja uksi paugutanud kui täna.


no lihtsalt - jääb ära, nahhui, p*rss* kogu see moos, ma ütlen...!

..ja see ka, et homme on mates töö. FAKK!

Päeva tarkus(ed)

"Imagination is more important than knowledge, for knowledge is limited while imagination embraces the entire world." - Einstein

* Don't panic, it's just an undocumented feature.
* The primary function of the design engineer is to make things difficult for the fabricator and impossible for the serviceman.
* Fine day to work off excess energy. Steal something heavy.
* Tact is the art of making a point without making an enemy.
* Diplomacy is the art of saying "nice doggy" until you can find a rock.

vahelduva eduga

Meie blogimine on vaikselt hääbunud.

Siit tulebki väike ülesanne:
Kui kuu alguses tuli päevas 4 sissekannet, kuu lõpus aga on keskmine kiirendus a=12, q on 17/5 ning sinx= ax+bx-tanx, uploadimise keskmine kiirus on 1 s, siis kui suur on k piirväärtus lähenemisel lõpmatusse, kui Sirje nimepäev on esmaspäeval?

Auhinnaks on "Illustreeritud faktivaramu".

Mõista - mõista, kes see on

Valisin numbri, meeshääl võttis vastu, rääkisin oma tavapärase alguse ja küsisin: on teil hetk aega rääkida? Vastus kõlas nii: ma vaatan jalgpalli, nii et ei ole...tuut-tuut-tuut
Nii et jah, mõistatage. Vihjeks võin anda, et ta on meessoost, vanemat sorti ja väga tähtis tegelane, meile, õpilastele...Auhinnaks on tuju tõus ja garanteeritud on paar minutit itsitamist ja irvitamist!
P.S Kadri, sinu vastus ei lähe arvesse!!

Turvamees - kas turvatunnet tekitav mees???

Jah, millegipärast on see nii, et ma pole meie koolis veel ühtki normaalset turvameest näinud. Mul tavaliselt nendega asja polegi, aga täna, istusin kemiaklassi ukse ees ja ootasin, et Reiljaniga intekat teha, tuli turva ja küsis mida ma seal teen, ütlesin et õpetajat ootan. "Kas tõesti, 45 minutit?"küsis jällegi tema. Ma vastasin, et ei, et tal lõpeb kümne minuti pärast tund. Siis jäi imelikult vaatama, millest ma järeldasin, et ta arvab, et ma tundidest poppi panen. Ütlesin, et mul on tunnid läbi! Ja siis ütles see ontlik paks vanamees,et tema on tunniplaane vaadanud ja tema arvates seal on väga vähe auke! See pani mind küll imestama ja järgneda oleks võinud järgmised stseenid: 1) kas ma oleks pikali viskunud ja kätega põrandat pekstes karjunud: Uskuge mind, uskuge mind!
2) kas ma oleks teinud paar ähvardavat Kung-fu võtet ja sisistanud: Mul on tunnid läbi, saite aru!
3) või ma oleks püsti karanud, asjad maha visanud ja kätega vehkides minema jooksnud, ise karjudes: ma olen süütu, ma olen süütu!!!
Aga kahjuks ei järgnenud ühtki neist, ütlesin vaid arglikult: Mul on päriselt ka tunnid läbi...
Siis ta õnneks läks, mind umbusaldavalt jälgides siiski. Kuidas saan ma siis oma süütust tõestada, kui mulle seda võimalustki ei anta, või on mul siis niivõrd kurjategija/paha-paha õpilase nägu peas???
Ja veel midagi: see, et ma sokolaadi söön, on ainult minu enda asi ja ka see, kas minu hambad kukuvad välja või mitte...ja nad ei kuku, sest MINA pesen hambaid igal õhtul ja hommikul!!

väsimus ei anna asu ega too ka kasu

Liiiga palju on juhtunud. Nagu, et väga palju...

Täna tormasime Kaisaga koolist varem minema, et Eve ja Heili ja Lembitu(?) ja Kirsti(?)ga kohtuda. Rääkisime ja nad andsid meile plakatid ja kavad, yay! Just rääkisin art-teacheriga ja ta oli nõus meid reklaamimisel aitama ;). Ja tööle jõudsin tund aega varem, päevane vahetus alles käis. Ja vihma sadas! Veetsin siis tunnikese Apollo bookshopis. Tööpäev oli küll CRAZY! Meil on seal lihtsalt kari hulle nooh :D. Eriti üks segane naine. Nagu väga, väga segane naine. Njah, tolle eest me hiljem põgenesime ka. No igasugust fun'i sai. Nüüd istun kodus ja olen muidu põnev. Nädalavahetus oli samuti. Õppisin vene keelt, poksisin all jõusaalis, magasin, käisin raamatukogus ja pangas ja poes jne jne.

No mida veel. Hetkel loen William Bramley "Eedeni jumalaid" ja ütleks, et see on üks šokeerivamaid raamatuid, mida ma lugenud olen. Ning palju informatiivsem (oi, kuidas ma seda sõna armastan...) kui "Da Vinci kood". Niipalju siis sellest.

Aga jah, headüüd.

Slightly Stupid :D

www.hiiumaa.ee/douglas/

SUUR SALADUS

See on SUUR saladus. Ärge kellelegi öelge.
Saladus on järgmine:

Kuidas saada #MC jutukasse:

Lähed täiskuu ööl seitsme tee risti, kaasas pihlakaoks ja kaks paari konnajalgu.
Keskööl keerutad kolm korda ümber vasaku õla, viskad konnajalad kuu poole ja lööd pihlakaoksaga vastu maad ning hüüad KILLER MASIN.

and you called it freedom...?

amm, müstiline nädalavahetus. müstilised sõnumid, müstiliselt tavalised tegemised, müstilised inimesed, müstiline inf ja müstiline ILM. eriti, kui seda harrastada ilma vihmavarjuta. mõnikord on nii, et mu peast jookseb korraga, ühe sekundi jooksul läbi tuhandeid mõtteid ja ma pole suuteline neist isegi mitte poolikut ideed kinni püüdma. siis saan aru, kui abitu ma pidevalt olen. et ma väidan, et puudub inspiratsioon. tegelikult on täitsa olemas, aga valel ajal ilmub, va naaskel. ma sain teada, miks ja kuidas tuleb deja-vu ja et uni on surma õde. ja seda, et mu isa luiskab mõnikord. ja et kuradile kõik skeptikud, kaasa-arvatud ma ise.no müstiline, ma muud ei ütle, hakka või ennast armastama!
Warning, brains deeply depressed. and it's all the way fine by me!

wohoo

Ja see õnnestuski. Mery juuksed on uut värvi ning mulle täitsa meeldib :)

New Hairstyle

okei...läksime Taaviga eile Selverisse...kõndisin mööda poodi ringi ja järsku tuli mõte : What about a new haircolor? ;)
Läksime juuksevärvi riiuli juurde. Leidsin kena värvi...aga püsivärv. Mõtlesin nats, panin ikka käest. Vaatasin kõrvale ja seal nägin kohe uut värvi. Meeldis ja ennäe - mittepüsivärv (püsimatu värv :D ? ) Võtsin kohe kaks pakki ja nüüd hakkan värvima;)
Värvus jääb üllatuseks.
(surprise indeed)

Ojaa, küte on hea

Jh, seda, et oma suureks üllatuseks avastasin, et toas on kuidagi soe täna....selgus, et radiaator on soe!!! Kohe selline soe tunne tekkis, hakkasingi juba mõtlema Antarktikasse kolimise peale...oleks soojem olnud...
P.S Kui minu keemia töövihiku hinnang on hõre, kas ma tohin siis peale täiendamist sinna kirjutada "tihendatud"...?

Leia Kuld!!!!!!!!!!!

Nii...ostsin poest Maggi puljongikuubikuid lootes saada

ÄKKI kullakuubiku sealt seest. Ja ma saingi!!!!!!!!!!!!!!!

.......nagu...........................null kullakuubikut... :(

Jah, kaks väikest pihvi

See lihtsalt on nii naljakas, et selle peab siia kirjutama. Tegime tööl siis väikse co-marketi külastuse, boss käskis osta endale salatit ja ühe suure pihvi. Läksime siis sinna ja mida ei olnud, olid suured pihvid. Eks Kadri soovitas siis osta ühe väikse pihvikese. Ostsimegi, müüja pakkis selle kilekotti ja tal õnnestus isegi üks kleeps sinna kleepida. Nüüd ma tean et üks pihv maksab umbes ühe krooni :)...Igatahes, siis helistasime ülemusele ja ta soovitas siis osta paar väikest pihvikest. Eks me siis tellisime ühe kilesse pakitud pihvi veel. Müüja millegipärast seda nii vaimukaks ei pidanud kui meie. Salatiga läks meil veits paremini, muide.
P.S mina arvan, et on väga nõme ja tobe helistada inimestele, kes on surnud...miks ma seda siis ikkagi tegema pean???

Kurikuulus kolmapäev.

Kell 21.44 on just õige aeg, millal koju õppima jõuda. Eriti kui vaid tass kohvi hoiab mind koomasse langemast. Siiski, koolis oli tore bla bla, venes tuli üks vahva kirjand kirjutada. Ma vaid loodan, et ma kahte ei saanud. Conversationis oli ka töö, cheers! Peale selle juhtus veel palju põnevat aga minu hetkeseisund ei võimalda nendest kirjutada :). Kuid tööl sai taaskord nalja. Cadillac arvatavasti räägib pihvidest, mida me Taisyle ostma pidime :D... Ning minu uus rekord on 7!!! Seda on palju. 7mes klient oli ka üks minu üldistest lemmikutest. Ta alustas rääkimist irooniliste sõnadega:"Nii, kindlasti te tahate mulle mingit üllitist pähe määrida!" Mina naersin natuke, vastasin "Jah" ning määrisin talle selle üllitise pähe :). Tore oli. Mul on taaskord tunne, et elu loksub vaikselt paika. Oleksin hea meelega juba 12ndas klassis, eksamite vastu pole mul midagi, sest 11 klass ongi erakordselt mõttetu periood. Kuid ma ei ütleks, et igav... või vahepeal keemia või laulmise või emakeele või matemaatika või venekeele etc. tunnis siiski ütleks...
Ah, mida iganes.

Ma muidugi lisaks siia kõigi "rõõmuks" enda leiutatud vanasõnu, kuid täna pole mul kahjuks olnud aega ühtegi leiutada.

Blah. ZZZZZZZZZZzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzz

Oi-oi-oi

Selles mõttes, et ma ei suuda oma silmi uskuda, kui ma vaatan päevikut ja näen, kui palju on homseks õppida. Ja tundub, et mul on ainult kaks võimalust: 1) kas ohverdada oma niigi napp 8-tunnine uni vene ja inglise keelele või 2) vahetada oma nimi Hatseptsuk Muhammadiks ja põgeneda kaugele Timbuktusse... mis ei tundugi praegu niivõrd halb mõte....

šubiduap!

oi juudas, oli see vast sinine esmaspäev! tõesti sinine. trennis olid ka väga paljudel sinised riided seljas ja värki.ja samas on mu ellu saabunud uus periood nimega magan-vähe-joon-kohvi-ja-pean-lihtsalt-kuidagi-üleval-püsima, ja seda kõike õilsa eesmärgi nimel - harjutada ära klaver üle sajandite taas, teha valmis venku kodulugemine, venku kirjand, amerikanistika ettekanne(no ok, see on enamvähem valma), lugeda natuke veel, õige natuke "Mäeküla piimameest", mõelda vaikselt aga väga tõsiselt conversationi testi peale kolmapäeval ja veel nii mõndagi muud huvitavat. igatahes on see täiesti hull nädal, ma ütlen, ja mõnikord on tahtmine teha korraks hästi tõsine nägu pähe - ja siis kohe kõva häälega naerma hakata, sest no ei ole lihtsalt võimalik, et kõik saab kokku enamvähem ühtedel ja samadel päevadel...või siis on ikka.
tänasest päevast nii palju, et inka kodulugemine möödus viperusteta alajaamas, st, minu jaoks vähemalt... venku oli ülim mõttetus miskipärast, lobin-sebin niisama ja mata...tegin kt kiirelt ära ja lasin jalga. kolm kukub. oeh, jälle küll.
ja siis see kuulus eesti keel. kask on vahest nii tola. räägib muudkui, et "nüüüüd hakkkkate kirjandeeeeid kirjutama ainult klaaaassis". ja siis on seal klassis peale tema veel Hermlin ja Sõber ja neil on nalja kui palju, ja kui lõpuks kaks viimasena mainitut lahkuvad, arvab Kask, et tema ei suuda mitte vaiki olla ja hakkab platrama sellest, kuidas meie klassis ikka nii ja naa palju inimesi puudub, et õpetajad kaebavad. esiteks, mul on väga sibriski juba sellest jutust õpetajate poolt, et kes puudub, kes mitte. inimene käib või siis ei käi koolis, eks ise teab. teiseks, oleks nagu klassijuhataja asi meile meie klassi asju teavitada ja kolmas põhjus, miks Kask oleks võinud vait olla - me kirjutasime (vähemalt arvatavasti veel enamus meist seal klassis tol hetkel) kirjandit parasjagu ja ma ei tea, kuidas teistel, aga Kase jutt mu kirjandisse küll mingit inspiratsiooni ei toonud, keskendumine oli ju taas kord alla arvestust. point=õpetaja Kask, ka lukus suuga on mõnikord tark olla, eriti, kui te seda ise õpilastelt ootate.palun mitte segada! tänks, määän.
ja õnnelikuks tegi mind ka siiski mõni asi. kahekordselt nt see, et Anna trenni tuli, sest tema ise jäi asjaga väga rahule ja liigitas esimese korra siiski pigem robot- kui kõhutantsu alla. :D aga üks tants kõik! igatahes oli Sansaaraski täna näha, et inimesed olid unised. üks tädi miskipärast juhtus alati haigutama siis, kui ma kogemata riivasin tema peegelpilti oma silmadega. nii juhtus seda umbes kuus korda. huvitav, kuidas ta lihtsalt magama ei jäänud? ja samas - üks vene mammi (siiski päris noor) nägi kohati välja, nagu hüperaktiivne ülesuuruses diineidžer...mõnikord lihtsalt juhtus, et tema puusaliigutused varjasid poole minu enda vaatest peeglisse. ja mina armastan ikka veel oma kõlisevat rätikut ja puusakaheksaid, mis veel ülibuenolt ei õnnestu, aga olen juba õige lähedal :)
supremo! ma lähen nüüd lugema ja siis lähen ma magama, aga enne seda muidugi - äratuskell helisema! heameelega põõnaks oma põhukotis kauem, aga jääb ära! lükkan selle mõneks muuks korraks edasi.
häid musta-valge-triibu-täpilisi unenägusid!
kõigile :)

Alkohol minu elus & Intelligence flow

Täna on olnud kiiire päev. Kool oli nagu alati...tunnid ja nii edasi :D. Ja kuis nägin ma täna elegaant välja! It's all about my new bootsies. Aga jah, tööl oli ka vahva, püstitasin enda isikliku rekordi- 6. Peale selle...mind vist lapsendati telefoni teel. Veel pistis keegi karjuma, et Koolibri juht on Savisaar ja Keskerakond juhib kõike ja pani seejärel toru ära! Lühidalt, igasugust nalja sai. Me siis Kaisaga (Kr) otsustasimegi ISE'le minna oma moeboksiga, yay! Ja Kaisai (väga andekas nimi, btw) lööb samuti kampa...ja Evelin...

Nüüd ma siis üritan hilist õppimist harrastada. "Alkohol minu elus" on arvatavasti väga kasulik ja huvitav teema, kindlasti on vaja midagi taolist kirjutada. Eriti, kui ajavarud on piiratud ning palju muud vaja õppida ja teha.. Kus küll on õpetajate ajud? Vastus retoorilisele küsimusele: "Ära joodud."

TÕMMAKU NAHHUIIIIIIII

FAKK! KEEGI POLE MIND NII NÄRVI VIIMASE NÄDALA JOOKSUL AJANUD, KUI SELLEKS ON MINGID IDIOOSSED MEIE KALLIS KOOLIS. MIDA KURADIT MA SEAL ÕPPENÕUKOGUS TEEN HOMME KOOS HUNDI JA KRASSI, JÄRVISTE, SÕBRA JA OMA VANEMATEGA. MUL POLE AINUSTKI PUUDUMIST KRASSI TUNNIST JA HUNDI TUNNIS OLEN 2 PÄEVA PUUDUNUD : 1 PÄEV KEEMIA PROJEKTIKS JA TEINE KORD OLI EELMINE NELJAPÄEV, ARSTITÕEND KA OLEMAS. KURADI MENTALLY SICK PEOPLE. TÄIESTI SEGASED!!!!!!!!! RAISK!!!!! ANDESTAGE MU KURI BLOOG AGA FAKK MUGA TÕMMELDAKSE PIDEVALT. ÜKSKORD ÜTLEVAD MINU NÄRVID KA ÜLES. VÕIKS ARU SAADA, ET EI VÕI KOGUAEG TÖGADA SEALT, KUST POLE VAJA!!!!! MA VÕIN OLLA VÄGA RAHULIK JA NICE AGA VÄGA VÄHESED ON MIND TÄIESTI VIHASENA NÄINUD JA USKUGE MIND TE EI TAHA TEADA MIS TEGUSID MA SIIS TEHA VÕIN. KUSJUURES MA OLEN VEEL RAHULIK VÕRRELDES SELLEGA. NIIET BEWARE !!!

Helesinine esmaspäev

Täna siis uus koolinädal jälle, oktoobrikuuuuuu. Üks kuu juba käidud seda sama üheteistkümnendat....ei usu...nüüd ärkan ma niikuinii üles ja leian, et on 1) Esimene september või 2) Esimene juuli. Siis esimene variant on õudusunenägu ja teine happy unenägu...
Nüüd siiis sööma ja tööle..illustreeritud infovaramu, here i come!
P.S Mulle tundub, et minu arvuti on elus...

I don't know what you've heard about me, but I'm a mother f-in' vip!

hellõu, vivtisent siinpool. täna on olnud üks täiesti jube päev, mis algas küll täiesti paljutõotavalt - kaheksa sõnumiga kell kaks öösel minu telefonis. tähendab algul tuli üks ja siis...edasi ma kasutaksin oma täditütre sõnu siis, kui tema koeral nimega Blonda(?) kutsikad pidid sündima :"ah, eks neid vist umbes kolm tükki tuleb, mitte rohkem!" ja siis poole tunni pärast:"okei, neid on juba viis" ja siis veel hiljem :"okei, 11 tuli ära :...!". tähendab, kaheksa on siiski päris lähedal 11-le, üpriski sürr sellegipoolest. ja siis ma tegelesin ja tegelesin inka kodulugemisega, mistõttu jõudis mu juhe vahepeal umbes 126(tähenduslik) ja rohkem kordi kokku joosta. lugesin ka 12 lk "Mäeküla piimamehe" puiselt igavat eluloosaagat ja seda kavalalt hommikul, kohe peale ärkamist, sest KUI ma oleksin seda lugenud päeval, oleksin ma ilmselt ka kohe kopsti! magama jäänud. vot säänsed lood. ka mate vihikut vaatasin korraks, aga keerasin pilgu kiirelt tagasi arvutiekraanile, kus jälle miski konversatsiooniaken vilkus...ja jätkasin kodulugemist. nagu ma korra seda ka kirjeldasin, nägi pilt välja selline : mina istun toolil, minu ees on laud, millel on arvuti koos muu selle juurde kuuluva kolaga ja siis on sellel laual veel 7 sentimeetri paksune sõnastik, üheksa lehte paberit (igas võimalikus ilmakaares üks enamvähem) ja vihik ja pastakas. ja tegelikult...mu pead sealjuures ei ole näha, aga on näha, et mu kael paindub sõnastiku ligi ja sealtmaalt mu keha lõppebki, pea on kenasti raamatu varjus. nii, piisavalt selge.
siis, kell kaheksa õhtul ma avastasin, et kõht on tühi(ennäe! heureka!). ja nagu muuseas leidsin ka, et süüa suurt midagi polnud, aga tööle hakkas mu leidlik meeleke ja tundlikud sõrmed leidsid külmikust üles kanamunad, mille mu nälginud sisetunne tunnistas kiirelt täiesti kõlblikeks ja panni abiga digimuutsin ma siis need munad, vähemalt kaks neist - voilaa! - praemunadeks. sinna juurde paar juustuviilu, viil poolkuivanud saia, millele määrisin veidi võid ja - mu päev oli jälle elamist väärt, sest kõht jäi natukeseks vait oma lolli nurinaga.
kass käis närvidele nagu uni, ja kuigi tal on täna sünnipäev, tundus see siiski andestamatu. lõpuks sai mul siiber ja ma täitsin ta kolm soovi - ma lisasin ta kassikandikule veidi konservi, tegin talle piiika-pika pai ja viimaks lasin ta rõdule värsket õhku hingama. aga millega Nurr arvestada ei osanud, oli fakt, et väljas müristas ja padukas oli haripunktis, nii et peale viitteistkümmet sekundit lahtise taeva all oli see mees valmis püksid täis tegema, et vaid tuppa tagasi pääseda(jah, just, mitte saabaste, aga sedakorda hoopis pükstega kass). ja tõelise nurinanurrumise saatel tormas ta minust mööda, läbi elutoa ja otse koridori. tõsi küll, pükse ta märgama siiski ei hakanud, lasi hoopis kusagile elutuppa, ilmselt diivani taha ja seda reetis vänge lehk...aga vahepeal olid seene-, õuna- ja tädiga-hüvastijätu-retkelt tagasi koju jõudnud mu vanemad ja ma pakun, et mu hoolas ema eemaldas selle "väikese kollase episoodi" jooksvalt, sest hiljem, peale kella poolt kümmet pole ma enam mingit lõhna kusagil tundnud. elu oli taas rööpas, ühesõnaga! :D ja siis tuli mu vend ehk Kristjan koos Kadriga meile külla, tutvustades oma seiklusi Portugalis, mis enamjaolt paistsid hõlmavat põnevaid gurmaaniteste ehk restoranikülastusi. kõik lihad, mis kord kuumal kivil olid küpseks aetud oma käega...silme eest võttis kirjuks, eriti peale fakti, et temal olevat seal läinud keskmiselt 30 euri päevas...elame siin Eestis lihtsa elu vist. ja kui see oli portvein, mida me päeva lõppeks kella 11 paiku õhtul jõime, siis igajuhul oli see hea! aga juust sinna kõrvale - uhuaaaaau, kui sooooolane! muidu on mu suhtumine juustu säärane, et ma olen suuuuur juustusõber, aga ilmselt mitte siis selle Portugali-juustu-sõber-sõbranna.
nonii, tundub, et end of story, ma lasen nüid Kadri arvutisse ja ise lähen lõbusalt kodulugemist õppima, aga rohkem vist jõllitama.

palju õnne meile homme ja olgu saatus mulle armuline. või midagi.

Jou!

Aga minu kahe-päevane töö - homereading sai valmis! :)
Väljendid ka veel natsa üle vaadata and Im ready to go!
...aga ma ei tea, kui ma selle seekord ka kolme saan :S Urrr...
Ma polegi eriti muud jõudnud teha kui seda =/
Vot ja nii mööduski mu nädalavahetus!
Kuidas on lood teiega?