šubiduap!

oi juudas, oli see vast sinine esmaspäev! tõesti sinine. trennis olid ka väga paljudel sinised riided seljas ja värki.ja samas on mu ellu saabunud uus periood nimega magan-vähe-joon-kohvi-ja-pean-lihtsalt-kuidagi-üleval-püsima, ja seda kõike õilsa eesmärgi nimel - harjutada ära klaver üle sajandite taas, teha valmis venku kodulugemine, venku kirjand, amerikanistika ettekanne(no ok, see on enamvähem valma), lugeda natuke veel, õige natuke "Mäeküla piimameest", mõelda vaikselt aga väga tõsiselt conversationi testi peale kolmapäeval ja veel nii mõndagi muud huvitavat. igatahes on see täiesti hull nädal, ma ütlen, ja mõnikord on tahtmine teha korraks hästi tõsine nägu pähe - ja siis kohe kõva häälega naerma hakata, sest no ei ole lihtsalt võimalik, et kõik saab kokku enamvähem ühtedel ja samadel päevadel...või siis on ikka.
tänasest päevast nii palju, et inka kodulugemine möödus viperusteta alajaamas, st, minu jaoks vähemalt... venku oli ülim mõttetus miskipärast, lobin-sebin niisama ja mata...tegin kt kiirelt ära ja lasin jalga. kolm kukub. oeh, jälle küll.
ja siis see kuulus eesti keel. kask on vahest nii tola. räägib muudkui, et "nüüüüd hakkkkate kirjandeeeeid kirjutama ainult klaaaassis". ja siis on seal klassis peale tema veel Hermlin ja Sõber ja neil on nalja kui palju, ja kui lõpuks kaks viimasena mainitut lahkuvad, arvab Kask, et tema ei suuda mitte vaiki olla ja hakkab platrama sellest, kuidas meie klassis ikka nii ja naa palju inimesi puudub, et õpetajad kaebavad. esiteks, mul on väga sibriski juba sellest jutust õpetajate poolt, et kes puudub, kes mitte. inimene käib või siis ei käi koolis, eks ise teab. teiseks, oleks nagu klassijuhataja asi meile meie klassi asju teavitada ja kolmas põhjus, miks Kask oleks võinud vait olla - me kirjutasime (vähemalt arvatavasti veel enamus meist seal klassis tol hetkel) kirjandit parasjagu ja ma ei tea, kuidas teistel, aga Kase jutt mu kirjandisse küll mingit inspiratsiooni ei toonud, keskendumine oli ju taas kord alla arvestust. point=õpetaja Kask, ka lukus suuga on mõnikord tark olla, eriti, kui te seda ise õpilastelt ootate.palun mitte segada! tänks, määän.
ja õnnelikuks tegi mind ka siiski mõni asi. kahekordselt nt see, et Anna trenni tuli, sest tema ise jäi asjaga väga rahule ja liigitas esimese korra siiski pigem robot- kui kõhutantsu alla. :D aga üks tants kõik! igatahes oli Sansaaraski täna näha, et inimesed olid unised. üks tädi miskipärast juhtus alati haigutama siis, kui ma kogemata riivasin tema peegelpilti oma silmadega. nii juhtus seda umbes kuus korda. huvitav, kuidas ta lihtsalt magama ei jäänud? ja samas - üks vene mammi (siiski päris noor) nägi kohati välja, nagu hüperaktiivne ülesuuruses diineidžer...mõnikord lihtsalt juhtus, et tema puusaliigutused varjasid poole minu enda vaatest peeglisse. ja mina armastan ikka veel oma kõlisevat rätikut ja puusakaheksaid, mis veel ülibuenolt ei õnnestu, aga olen juba õige lähedal :)
supremo! ma lähen nüüd lugema ja siis lähen ma magama, aga enne seda muidugi - äratuskell helisema! heameelega põõnaks oma põhukotis kauem, aga jääb ära! lükkan selle mõneks muuks korraks edasi.
häid musta-valge-triibu-täpilisi unenägusid!
kõigile :)