TuEsDaYäää

Niimoodi siis. Eksole jälle teisipäeva õhtu.
Alustuseks väike ajalooline sündmus: Täna täpselt seitse päeva tagasi soetasin endale 7 cm'se kontsaga saapad.
Ja nüüd tavauudiste juurde-
Täna sain TUND aega kauem tududa, kui muidu. Milline õnn, rõõm ja armastus.
Mõtlesin et okei, suudan tänagi järjekordselt bussist maha jääda, kuid siiski ei õnnestunud seekord. Sain bussipeale...bussi 10-mintsase hilinemise tõttu...
Well...Chemistry my love! Jõudsin õigeks ajaks. Läksin klassi ja ennäe! Mida ma näen...mu kõrval oli kadunute tööde laud. Ehk siis 2 kontrolltööd mille hindeid taga igatsenud olen. Otsin enda oma...näen sügaval kontrolltööde pakis säravat nime...(minu nime) ja haaran meeletu rõõmuga selle enda sõrmede vahele, kui äkitselt häkib mu silm kibekiiresti välja ühe tähtsa numbri seal lehel... " 2 " Ainus sõna mis mul suust välja tuleb on: ****U (eks kohalolijad said selle sõna imepärast hääldust kuulda) Siis ütleb Suusi (nimi muudetud) mulle, et üks töö on seal veel. Hääküll...rahunen maha, et uue rõõmutuhinaga teise töö hinnet piiluda. Ähmin õhku ja sirutan oma suure paksu väikese käe töö järgi...sain kätte. Suudab jälle mu häkkar silm välja kunnida ühe nunnu numbri nimega KAKS! No nüüd küll aitas! Lisasin veel ühe kaks kõlavat sõna oma hommikuse sõnavara hulka: ****I, no ***A küll!!!!! (eks kohalolijad jälle teavad kõike). Pole hullu, elu läheb edasi!
Pärast tuli veel muusikas töö, mille minimaalne hinne jälle lendab. Eta jäi õnneks ära, kuna kohalolek on alati prioriteet.
Korterisse jõudes otsustasime Kadiga suurpuhastust teha ja saigi tehtud!
Aga nüüd ma ei viitsi rohkem rääkida, sest uneaeg on.
TSAU