Üks õhtu.

Ta tuli ja läks. Ma soovin, et ta poleks kunagi tulnud, sest siis ei oleks mul nii kuradi kahju sellest, et ta läks.

kõige ilusamad ettepoole

by Toomas Mastik
Jääme siis kõik kordusetendusi ootama ;)
She looks like a model, except she's got a normal ass... muusika on nüüd minu käes.
Laupäev ja 17 oli ka veidi teistmoodi eriline; nimelt Kaisai võitis ühe luulekonkursi(plaks plaks plaks plaks)! Ja minugi üheööluuletused märgiti seal ära (sain Lehte Hainsalu autogrammiga Vilepi luulekogumiku)(plaks plaks) :D
Pseudonüümiks oli mul Paul Udus ja Kaisal tema õe nimi. We are so normal. See tendents ilmnes ka autokooli esmaabikursustel. :D
Ja Kaisa Kr - vokk tööle ja uusi kollektsioone ketrama (paluks siiski mitte rasedatele, sest padi võib keset catwalki välja kukkuda :D).

järelkaja...

Räägime siis sellest, kus mina kohe kindlasti ei käinud (kooli pärast), äärmisel juhul 37 palavikuga :P. MontgoMery, Cadillac, Kadriorg, tema õeraas Kaisu ning Katri, Regle olid siis imeilusad modellid, kellega mul on au koos töötada. Kutsun teid ka edaspidi lavale nii et ärge mitte mõelgegi paksuks minna :P Äärmisel juhul siis, kui otsustan rõivaid rasedatele ning noortele emadele teha ;). Aga olite tõesti tublid, muss ja kava oli suurepärane btw, Merü, tnx :).

ps. Ootan ka teie arvamust...(peale selle, et ma peaksin edaspidi varem tegema hakata)


pps. Kaisai, ma tõesti oleksin tahtnud, et sa oleksid sellest osa saanud. Loodame, et järgmine kord oled ka sina täie tervise juures.

Ja Toru-Siil laseb läbi

Ja moeshow on läbi. Great success! Varsti varsti võime kõik kirjutada enda CV-le sõna modellindus juurde :) Seda enam, kui neid esinemisi siin nii palju tuleb, et isegi kuupäevad lähevad sassi.
Ma täitsa kujutan ette juba, kuidas ma 60neselt (ikka nooruslikuna muidugi) oma lastelastele räägin, kuidas mina siis kunagi veel modell olin. Selle osa, et ma tegelikult sakin modellinduses, jätan ma muidugi välja.
Ja pildistamine!
Ja muidu naljakad olukorrad! Oh tore oli....

Oh jah, ma tegelikult tean isegi, et kõik see eelnev pole tegelikult lugemist väärt.
Aga inspiratsiooni on vähe. Kuigi kool ei rõhugi turjal hetkel nii tugevalt, on siiski tunne nagu..oleks tühjaks tõmmatud. Ja siis kui mul on niiiiii palju teha, siis tulevad kõik need asjad meelde, mida oleks nii tore teha.
Oh. Mul tuli tegelikult üks mõte praegu. Jaaa...Ma kohe teen selle teoks. Aga teile ma ei ütle.

Aga enne...millal elu põnevaks läheb jälle? Sooviks kindlat kuupäeva, et ette valmistuda. Sest tegelikult mulle meeldib bumpy road. Ameerika mägedel sõitmine. Ma usun et ma pole ainus. Sest kui nüüd showga sai üks mägi jälle ületatud, on loomulik et peab järgnema langus..see tasane osa..aga millal jälle mägi tuleb? Can't wait.
Bye for now. Ma tõesti ei kujuta ette mis siia kirja nüüd sai. Ja lugema üle ka ei hakka. Aga noh, et keegi seda eriti niikuinii ei loe, pole vahet ka arvatavasti.

kavakesekene..

Niisiis, neile, kes sellest aru saavad ;)

Selline on algne plaan, vb muudame MontgoMeryga midagi, vaatab..

Aga siin on kava meie showkeses:

1.galvanize – algusosa, mitte väga kaua (Merykas)
2.fergalicious – kiirem, jõulisem pool, samas vallatu, edevam (Kadri)
3.glamorous – classy, rich girl (Kaisu)
4.stronger – nimi ütleb kõik :) (kõik üritavad üksteist üle trumbata)
(keegi, keda pean lähipäevil leidma)
5.like this -tantsuosa, kõik tantsivad (nagu omavaheline võistlus, samad liigutused neljakesi korraga)
6.love stoned I think she knows/segada/sexyback – pahempool, pahe
(very nasty girl) (Kadi)
7.apologize – aeglane osa, murdosa (imetabane ingel, kaunis, jätab teised varju (mõneks ajaks ;)), seletab oma liigutustega et ilu peitub headuses, lihtsuses
(kuigi see kostüümi lihtsuses välja ei tule, faafaaa, jamissiis) (Katri)
8.technologic (nunnu lugu lõppu, armas kokkuvõttekesekene)


kui lugusid kuulete, on asi selgem, seniks aga need paar inimest kohandagu end juba oma rolli!!

Modellide iseloomud ei kattu ju tegelaskujude omadega (enamusajast :P), nii et pole põhjust solvuda, vinguda, juukseid kiskuda  
ega enesetappu teha :P;) (okok, see viimane oli liiast...)

Olge mõnusad ja külastage ikka ajavaesuses virelevat väikest disainerihakatist!

Scary movie

Täna juhtus koolis vist midagi hirmsat. Eesti keelest lahkudes jalutas mulle all välisukse juures vastu mingi kleenuke poiss, kellel oli horisontaalselt pool nägu + terve nina sidemetes. Nagu muumia. Ja karderoobimutid rääkisid tapmisest.
Peale selle oli Kaisul täna mandlioperatsioon. Röövisime ta haiglast ära ja tõime koju. Vast jääb ellu. :)

Vaheaja mõttekesed

Mul oleks tõsiselt vaja miljonivõitu. Või noh, mis miljoni, mulle piisaks ka 10 000st. Või no, ka 5000 oleks meeldiv.

Mitte et ma nüüd päriselt kartulikoori sööks ja tänavanurgal kerjamas käiks. Aga mu rahamured on jõudnud juba minu unenägudesse. Kes lähemat kirjeldust tahab, see küsib.

Kuidas ma saan oma selle aasta eesmärki täita ja igati kultuurne ja haritud inimene olla, kui mul põhimõtteliselt selleks raha pole? I should really get a job. Töö, mis ei võtaks aega :P

Just nii ma mõtlesingi. Muidu. Muidu on elu nagu lill. Couldn't be happier.

Ma olen isegi harjunud, (või noh, mis siin harjuda, tehtud ja kõik) et mu toa asemel on kabinet. Ja et ma olen oma endises toas külaline, kes siin nädalavahetustel magamas käib. Very nice. Ma olen ometi suur tüdruk juba ja ei hakka oma õigusi taga enam ajama. Kuid mulle on jäänud tõepoolest viimasel ajal tunne, et ma nagu ei oleks selle pere liige enam. Ma ei tea pooli asju, mis siin minu äraoleku ajal toimub. Ma unustan kõik tähtpäevad ja pereliikmete koolitused, võistlused jms ära või siis ei tea nendest midagi. (Kõik tähtpäevad peale sünnipäevade. Need on õnneks veel meeles)

Ja...järjest vähem ma ju tegelikult siin, maal ka viibin. Nendel vähestel päevadel aga pean siis kõik tasa tegema ja võimalikult palju "quality time'i" pere erinevate liikmetega veetma. Ja see väsitab.

Asi on arvatavasti vastupidine. Ka nemad ei tea minu elust enam peaaegu midagi. Sellest mitte-nii-teada-tuntud- elu poolest, ma mõtlen.

Kas nii see peakski olema? Küllap vist.

Okou, ok, võib-olla pole see elu enam nii lill midagi, kui mõtlema hakata. Küllalt depressiivne ilmastik ka, peaks mainima. (Lund!)

Ja mis ma veel avastasin. Kuigi liigne suhtlemine ja inimeste keskel olemine on väsitav, ei suuda ma väga pikalt iseenda seltskonda, üksindust, vaikust ja rahu ka nautida. Ma muutun imelikuks. Või on asi selles, et ma ei suuda tegevusetult vaikuses, üksinduses ja rahus pikalt olla. Jap, ma ei saa lahti tundest, et ma raiskan aega.

Enne vaheaega tahan võimalikult palju puhata ja vaheajal võimalikult palju aega sellest midagi tehes ära kasutada :D Naljakas.'

Ja ometi, kurat võtaks, koolitöödega pole üldse veel algust teinud!



Ja siin on teile Tuust. Minu väike päikesekiir hallis ilmas :)

Evakuatsiooniplaan

Otse trepist üles ja vasakule.
PS! Olen kaine.
PPS! Täna on neljal inimesel sünnipäev. Nomina sunt adiosa. Pidu, pidu (üldse ei viitsi) .
PPPS! Ilgelt tahaks mingit privaatsuse moodi asja! Nagu et... JUMALA EEST, KAS MA EI VÕIKS SEKUNDIKSKI ÜKSI JÄÄDA TEADMISEGA, ET KEEGI EI HAKKA MIND KOHE-KOHE TÜLITAMA! Selline asi ajab lihtsalt hulluks. Ja siis hakkavadki peas arenema väikesed mõtted (mille seeme on muide juba ammu istutatud) a la minna Tiibetisse palverännakule või parvega Atlandi ookeanit ületama või läbida kaamelil Sahara kõrb jne. Üksi!!!
PPPPS! Asi on lihtsalt selles, et mul ei ole kodu. Juhtub ka paremates peredes.
PPPPPS! Kadi... üle kaarsilla kaare minek oli vahva! Kordame? Anyone to join us?
PPPPPPS! Autokool algas. Ou jeõh.