kaua oodatud, kaunikene

Nii, üldiselt ... emotsioonid on taevast põrguni.
Vaheaeg oli vahva! Kolmapäeva õhtul, Kaisu ja Mannu sünnipäeval, küsis isa, et kas ma ei tahaks homme Slovakkiasse sõita, judovõistlustele. Well duh, et ma tahtsin :D! Teisipäeval jõudsin Eestisse tagasi. Reis oli väga lahe, kuigi ma igatsesin kõiki teid ja kedagi veel! Üksikasju te enam-vähem kõik juba teate, ma ei viitsigi rohkem kirjutada. Kolmapäev möödus kenasti. Aga täna on teadagi neljapäev. Just tänasest ma räägikski pikemalt :p ... kuigi ma ei taha sellel mõelda, eriti päeva lõpupoolele.
Hommikul magasin sisse, olin unustanud äratuse panna. Kaks esimest tundi jäid seega vahele. Jõudsin inglise keeleks, tegime Kaisaga ühte igavat iluuisutamise powerpointi, endalegi ajas une peale! Seejärel English-American literature, grupitöö Jane Eyre peale (tore, et ma olen seda mitu korda lugenud). Nagu te enamus juba teate, sain hakkama sellega, et ütlesin Mrs Fairfax'i asemel Mrs Firefox ja siis ei suutnud naerukrampide tõttu jätkata :D! At least it made Kaisai's day ;)! Aga hinne muidugi 5. Füüsikas sai samuti naerda nii, et pisarad silmis. Hinnov on ikka tapvalt naljakas, no ma ei või!!!
Saabusime korterisse, läksime Cadillac'i ja Paulaga linna, et käia raamatukogus, töö juures palgast rääkimas ja kinos. Mul sai kuupilet just läbi. Ma tahtsin uut osta vmt, aga Paula ütles, et pole hullu, julge hundi rind on rasvane. Sõitsime ühe peatuse edasi ja FALCK!!!! OMG! Istusin siis "rõõmsalt" bussis edasi ja läksin nendega kaasa. Ma olin ainus, kellel piletit ei olnud ja kõik tiirutasid mu ümber. Ütlesin, et mul pole dokumenti. Nad tegid minust pilti. Siis ma ütlesin, et olen Maret Jalakas ja palju muid asju. See oli tõeliselt naljakas aga nad ei jaganud mu huumorisoont ja trahv oli 600! Muide, rahvastikuregistri järgi oli ainus Maret Jalakas 40-aastane. Ok, elu läbi, mis seal ikka. Kõnnime siis edasi, ostan kuupileti ja puha. Palgajutud ei andnud erilist tulemust. Ma astusin sügavasse lompi ja jalg oli päris märg. Kinno jõudes selgus, et olime kohale ilmunud valel ajal, 1 h oli veel aega. Jalutasime ringi, tagasi jõudes selgus, et pileti hind on 85.- Olime arvestanud 45.-, selge, läheme homme kell 14.00! Kõnnime tagasi kesklinna. otsustan osta loteriipileti, mängides enda nö õnnega. Üks putka oli suletud, läksime üle tee, ostsime, ma ei võitnud. ühest bussist jäime seetõttu maha. Fakk, mis päev! Täielik masendus. Tänane päev = ebaõnn + idiootsus - raha + natuke nalja. Aga asjal on ka hea külg, koju jõudes tekkis mul suur hoog hakata midagi kirjutama, seega tegin just algust raamatuga. Vaatame, mis sellest välja tuleb. Lisaks kirjutan veel seda bloogi ja Marylandi kirjandid. Muide, järgmine kord ma küsin küll rohkem raha ;) .
Sellega on siis kõik, varsti läheme Kaisaga Kuuma Koera piljardit mängima, hoiame enda öiseid traditsioone elus.

Tahaks õlga, mille najal nutta. Tahaks kedagi, kes mind kallistaks ja ütleks: "Kallis, pole hullu! Küll ma enda miljardite seast selle 600 krooni leian ja ära maksan!"
Piisaks ka lihtsalt kallistusest :(

Üritan siiski hoida positiivset joont.
Nagu ütleb Remarque enda "Triumfikaares" : "Saatus pole kunagi tugevam külmaverelisest julgusest, mis talle vastu astub."
Ja kurat küll, nii lihtsalt ma alla ei anna! Someday I will be somebody ja siis kõik need falcki-tüübid valvavad ja ümmardavad mind, kui ma kuhugi lähen. Ah, ma ei teagi :D!