People, I AM ALIVE!!!

Jah, nii ongi. Ma olen elus, uskuge v6i mitte, kirjaoskaja ka veel.
Kasutan oma suurepärast talenti ning äädin põusti ka üle 3 kuu? 4?
Üldiselt, mul on väga huvitav nädalavahetus.
Olen Saaremaal. Ilm sakib nagu tõesti... SAKIB.
Huvitav on see, et saartel ei saja nagu tavaliselt, vertikaalselt, vaid horisontaalselt. Või oli see vastupidi...matemaatika viimasest tunnist on puha nädal ja 1 päev möödas juba!
Igastahes, eile...hakkasin sõitma nii-umbes kuue paiku õhtul.
Esimene peatus oli Pärnu, kus tegime avarii. Ei tea mis inimesed seal pärnus elavad, aga autojuhid on lollid mis lollid. Selge on see, et paremakäereegli järgi peab andma teed paremalt poolt tulijale-ehk meile. Nemad seda ei mõista, nojah, võibolla on u. 20-25. aastaselt parema ja vasaku käe tundmist liiga palju nõutud, kuid nohhh...sellise pisiasja võiks ikka selgeks teha. Sõidame siis oma teedpidi, kui mingi tsort laseb julmalt ette...libe ka ja pidurdada kumbki täielikult ei jõua, panime tollele küljelt sisse. Kunagi on ikka esimene kord eksole. Närvi ei aja? -Ajab ikka küll!
Meie kallil wolksi passatil oli esiotsake sodi, tema maiteamisluksautol oli küljel mõnus mõlk ja tagaratas kõver. Süüdi tema. There is a proverb : In God We Trust - All Others Must Pay Cash. Ja see oli veel mu eilses orkuti fortunes...HELL YEAH!! Ühesõnaga, meie ei maksa. Häppy böörthdei tuu Daawy!
Jõuame Virtsu sadamasse...kell oli 21.15. Autojärjekord oli PIKK, suhteliselt. Ootame ja ootame, saab kell 22, saab kell 23, saab kell 00.00 - pirukakott tühi, banaanikott tühi, linnaleht loetud, malibu kahaneb, vesi otsas, vahukoor ka muudkui kahaneb. Saab kell 01.00 ja hõissa, hurraaa ja veel kümme toredat sõna - me saame praamile! Mäletan et läksime autodekilt ära. Istusime mingi baari diivanil, läksime autodekile, hakkasime dekilt alla sõitma ja BLIND. Kõik. Järgmine stseen on mingi kolin, kuskilt alateadvusest tuli idee, et ahhaa, saime vist dekilt maha, kuid tegelikult oli Kuressaare, maja ees. Vaatasin autokella, kell oli 02.30. Segadus v6ttis v6imust, mäletan õige õrnalt, et mingi hetk ma kobasin auto armatuurlauda, aga rohkem ei tea. Sonisin ka vist midagi. Läksin majja, voodi oli valmis tehtud, riided seljast ja knocked out. Completely.
Kolmas stseen: Äratuskell, hommikusöögiaeg. Söödud, tegin inka media küsimused ära, mõtlesin et otsiks selle radio article ka välja ja siin ma olen nüüd...
Täna on 21.aprill, kell on 12.08 ja väljas on lumetorm, +1 C. Tuul on u. 20-25 m/s ja rohkemat ei soovi teada...
...Tean aint seda, et täna ei toimu laevaliiklust, homme peab tagasi tulema tartu ja seda ka et bronid praamile on välja müüdud, välja arvatud 9.00 in the morning, ja 23.00...
9.00 ei sobi, sest daawy töötab, 23.00 on jällegi liiga hilja. Tundub et tuleb väike passimine autos jälle...kuid vahe on selles, et pirukaid enam pole, banaani ka mitte ja malibu on juba piisavalt kahanenud. Jäänud on vaid vahukoor, mis peaks pakendilt lugedes ka täna halvaks minema. Karm elu, mis teha eksole.
Aga nojah, eks ma kirjutan veel millalgi, loodetavasti varem kui 3-4 kuu pärast.
See ya later.

I HOPE YOU WILL HAVE A NICE WEEKEND!