It's a cold and it's a broken Hallelujah...

well, at least i'm almost okay, all of a sudden. vist. kella poole üheteistkümneni pläristasin klaverit mängida vahelduva eduga ja imeline - kõik taandarenes hämmastava kiirusega. lumepalliefekt on üsna atraktiivne mu loomusele. vahepeal närisin küüsi ja katsetasin teha inka hõumiriiidingut. ja katsetuseks tõesti see vaid jäigi, hakkasin kolme artiklit kokku miksima oma ajus ja nii jäi neid järgi vaid kaks, st kolmandat lubasin pühalikult homme otsima hakata. rääkimata üleüldisest asjaolust, et umbes juba paar päeva enne aastavahetust hingab ebaõnn mulle alatasa kuklasse...ma ei taipa värki, aga nii sellega on, et ...saad haavata(igatepidi), siis koperdad püsti tagasi. katsetasin kerget imago muutust. oman nüüd lühemat ja kohevamat ja tumedamat soengut (nagu enamus juba teab) ja veel - läätsed! aga jah, oh kaarup, mis ooper nendega veel on. peale nädalast kandmist, mille jooksul mu vasak silm ainult tõmbles ja nuttis ja anus, et ma läätsedest ometi loobuks, ilmutas end mingil pühapäeva õhtul selline nunnu sigitis nagu seda juhtub olema odraiva. ehk siis mu vasem silm läks rõvedalt paiste. õnneks varjas roosakas-punane prilliraam seda päris osavalt. siis järgneval esmaspäeval hüppasin tagasi optiku juurde, kes konstanteeris ebakindlat fakti, et "eiii, ljääätsedes küll njuud viga pjole". määras salvid ja tilgad ja kutsus mu lahkesti nädal aega hiljem kordusvisiidile. tasuta, millega ta ennast ka ühtlasi reetis, seda enam, et silmatilga infolehel oli selgelt kirjas, et "põletiku vastu, mis võib olla tekkinud blahblahblah või võõrkeha silmas viibimisel". ja lääts - on ilmselgelt võõrkeha.sedapsi. siis ma viisin oma kõrvaklapid parandusse kaubsi,teisele korrusele. jah, neid pole ma siiamaani küll tagasi saanud, peakski helistama, kaks nädalat juba möödas praktiliselt. aga nõiduslik, et kõigepealt läksid läbi mu mp3 originaalklapid, siis kadusid ära minu kõige paremad kõrvaklapid üldse, mis on juba üle viie aasta vanad, siis lähevad läbi uued kõrvaklapid, mis pole kolme nädalatki vanad ja siis - viskavad oma kõlarid varna ka need klapid, mida ma julgen nimetada emergency-klappideks ehk kuna nad ei sobi mu kõrvakujuga, siis kasutan neid vaid juhul, mil TÕESTI enam midagi muud pole. ja selle kõige peale kostabki mu tark füüsik-matemaatik-mehaanik-keemik-elektrik isa, et "pole parata, aga mp3 kõrvaklapipesa neid kõiki küll ära ei saanud rikkuda. lihtsalt...juhus" . ja ma jõuan juba mõelda, et enam pole isegi mõtet hulluks minna, kõik on niigi kentsakas. ja siis viin ma saapad parandusse, sest sisetallad on lahtikaranud. jah, kõik on well-done, v.a. see, et ma pean mingit avaldust 15 minti täitma, mis ei tundu mulle ok, sest müüja saaks selle täitmisega oluliselt kiiremini hakkama, miks pean mina mööda ostutšekki taga ajama toote koodi või mingit muud jammi. Ok, saan saapad viis päeva hiljem kätte ja mille avastan ma täna? Muidugi selle, et mu talvetankid nõuavad taas kord garantiiremonti. Seekord on parema saapa lukk kergelt hargnema hakanud. What a wonderful world. Vaikselt kahtlen, et ehk on viga nt minu kõrvades või silmades või jalgades, et kõik nii kokku on jooksnud. Mitte et miski VÕIKS vahepeal ka hästi minna … ja to take it all together – ma olen õnnelik. Sest mõned molekulid elu veeklaasis hoiavad mind pinnal. Feeling myself like a female body. be fish!