Imelik.

Jah, te ei eksi, see olen tõesti mina, kirjutamas blogi.

Nagu ka lubatud, minu väikesed jutukesed blogis autokooli ka sisaldavad. Täna oli niisiis juba neljas päev autojuhtimise õppimise koolis.

Üks poiss, kes käib meie rühmas, oli täna bussis ja vahtis mind imestunud näoga. Imelik. Kaks uut tüüpi olid äkitselt juurde tekkinud. Imelik. Kohti rohkem polnud. Võtsin tooli ühest nurgast ja vedasin selle laua otsale. Istusin. Tund algas tavaliselt. Nimede kontrolliga. Meie rühmas käib peale minu umbes kolm Kadit ja üks Kädi. Imelik. Üks kord teeb kaks õppetundi. Ehk siis üks paaristund. Ma haigutan tunnis vähemalt kümme korda. Minu mõtted uitavad tihti ringi mööda muid teemasid. Kuigi peaks tähele panema. Sest teooriaõpetaja on tore tüüp. Seletab hästi. Toob huvitavaid näiteid päris elust. Viimased viisteist minutit lähevad kõige aeglasemalt. Meie rühmas käib tüdruk, kelle perekonnanimi on Einstein. Imelik. Tund saab läbi. Kõik panevad riidesse. Panen oma mp3 jälle pähe. Kuulan muusikat. Inimesed lähevad laiali. Kõikvõimalikud bussid ootavad just sel hetkel mind. Imelik. Sõidan koju. Ükskord oli vist seesama tüüp bussis. Jõllitas jälle. Aga võibolla ka mitte.

Täiendavad selgitused. Meie klass on väike. Lauad on sätitud järgmiselt: taga ukse juures on kaks rida pinke ja toole. Niiviisi reas. Tahvli poole liikudes läheb lauarida teisipidi pikaks reaks kummalegi poole. Esimesena istusin ma selles reas. Tahvli poolt kolmandas kohas. Aga olen liikunud kogu aeg tahapoole. Peaks varem kohale minema. Olen alati viimaste seas. Ukse kõrval on antiikne laud ja kaks tooli. Kõrval on sekretäri ruum. Vahepeale mahub ka wc. Kontorit arvatavasti lambist üles ei leiaks. Suuri silte väljas pole. Klassiruumis on projektor. Sest me vaatame powerpointe. Seal on tahvel kõigi liiklusmärkidega. Seal on paar autojuppi. Kaasaarvatud tükike autokummist. Teooriaõpetajal on laud ja tool. Tunnis ta seal tavaliselt ei istu. Tal on valge tahvel, kuhu ta projekteriseerib powerpointe. Vahepeal täiendab pilte markeriga. Ma arvan, et see on juba piisav kirjeldus. Esmaabitunnid ja sõidutunnid hakkavad kuskil vasara tänaval toimuma. See on kaugel. Ma pean kindlasti mõnikord hakkama tunnist puuduma. Mitte et see mind muretsema paneks. Eksameid ma kardan. Teooriaeksamit peame me koolis kaks korda tegema. ARK-i eksameid ma kardan veel rohkem. ARK-i sõidueksamit kardan ma kõige rohkem. Sest mäest paigalt üles sõitmine on raske. Ühe käiguga garaazi tagurdamine on ka raske. Videokaamerad on creepyd. Lootus sureb viimasena. Ent ma valmistan end ette selleks, et pean tegema sõidueksamit kolmteist korda. Sedagi peale sajakolmeteistkümne lisasõidutunni juurde võtmise järel. Imelik. Imelik. Imelik. Elu, ma mõtlen.