pühapäev, veebruar 03, 2008

Naeran vasakule ja mõtlen alatasa...


...et mida siis ikkagi oma tulevikuga peale hakata?

Jaa-jaa. Muidugi ütlen ma endale ja kõigile uudishimulikele, et teen otsuse pärast eksamitulemuste teada saamist. Aga...tegelikult ei suuda takistada ennast pidevalt mõtlemast.

Mida paganat ma teen? Või. Tegema peaks?

Okei. Ülikool. Kohe. Kolm aastat polegi nii pikk aeg. (Gümnaasiumi elasin ju üle) Ja siis see kaks aastakest..see peaks lapsemäng olema. 17 aastat järgemööda õppimist.........oohh....

Aga. Ülikool pole odav lõbu isegi mitte siis, kui riik kõik sinu semestrid kinni plekib. Ja põhimõtteliselt kaovad mu vanematel absoluutselt kõik kohustused mind ülal pidada pärast keskkooli. Põhimõtteliselt, ega ise ka ei taha enam nagu koormaks olla. Täiskasvanud inimene ikkagi ju. Ja elupaik..ja auto võiks ka siis olla juba..ja kõik muu selline. Ja kas ikka minna seda õppima, mida ma mõelnud olen või proovida ikkagi seda teist asja, millele ma mõelnud olen...

Või siis.

Aasta vabaks. Eestimaa tolm jalgadelt..ja minek nelja tuule poole. Väike orjamine Euroopa ühes otsas, teine vahemere ääres. Vahepeal niisama elukogemuste saamine.

Aga. Reisimine röövib teist elu poolt ehk haridust (teadmisi). Ja kui teatud isikul on tarvis akadeemiline eksam sooritada, siis kas ta on selleks võimeline pärast reisimisest ringikäivat pead?

Nojah...need stsenaariumid on sobilikud vaid siis, kui ma eksamitelt üldse piisavate punktidega läbi saan. Mida võib vabalt ju ka mitte juhtuda.

(Olekski tulevik otsustatud ja elu palju lihtsam :P)

Kuid, tegelikult nii ma mõtlen pea iga päev kõige ebasobilikematel hetkedel kõige paremat lahendust välja. Ja otsustan iga päev ümber, et järgmisel päeval taas uue plaaniga lagedale tulla.

Ja ma tean küll, et see peab minu enda otsus olema, aga oleks ju palju-palju lihtsam kui keegi ise otsustaks. Otsustaks nii, et ma ise ka rahule jääks. Ja midagi kripeldama ei jää.


5 kuud ehk umbes 150 päeva on veel aega, et ümberotsuseid teha...




(tegelikult mõtlesin tükk aega, kas seda üldse postitada või jätta igavesti mustandiks. Ainult minu mõtted ju. Aga noh...marslastest lugejad ei saa niikuinii eesti haridussüsteemile pihta :D Mis siis ikka.)

9 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

LOL...nojh...marslased ei pruugi küll aru saada, aga mina jagan täiesti sama mõtet. Vahel mõtlen, et lihtsam oleks isegi India peres üles kasvada ning lasta vanematel end mingile pässile mehele panna, et elu ikka kindlustatud oleks. Hetkel on küll selline tunne, et kui eksamid jms perse läheb, siis ongi perses. Siis tuleb pea eriti tööle panna ning õigeid otsuseid teha.

Anonüümne ütles ...

...Aga tead, millegipärast olen kindel, et sooritad eksamid väga hästi ning sinust saab kirjanik, kelle esseid või arvamusavaldusi kirjandiõppes mapi vahele tuleb pista või siis lausa kohustusliku kirjanduse nimekirja...kui sul vahel tuju tuleb midagi muud teha. :D

Anonüümne ütles ...

...deem, ikka ei saa kirjutamist lõpetada..Mis sa sünnipäevaks soovid?

Anonüümne ütles ...

...deem, ikka ei saa kirjutamist lõpetada..Mis sa sünnipäevaks soovid?

Cadillac ütles ...

Appi.
Minust ei saa kirjanikku ma arvan. Ma ei ole kunagi kirjanikuks saada tahtnud...nagu Kivirähk, olen ka mina üpris laisk kirjutaja.
Ja kui sa kohe koguni 2 korda küsid, mida ma sünnipäevaks tahan, siis...ma ütlen, et ütle sina esimesena! :P

Kadri ütles ...

hahaa. sünnipäevalapsed norivad üksteiselt kingiideed :D
see on umbes nagu vastastikku pildistamine :D

Anonüümne ütles ...

hahahaha...nojh...mina ütlesin juba..kriitpastellid..ja mitte õlipastellid..tõenäoliselt on nad veits kallid ühe inimese jaoks..niisiis võite kamba peale teha..ja kui te Dekora kõrval olevasse Interpeni ei jõua, ei oska mina midagi selle peale kosta..moeraamatud on ka alati teretulnud! :D Skizze's võib ka kriitpastelle leiduda (Riia mäel Tähe tn Vunderi poes, aknal kirjas Skizze)...aga sinu soov...tulevane sünnipäevalaps..

Cadillac ütles ...

Kriitpastellid...okei. Ma vahepeal mõtlesin mis pastellid need olid :D

Aga. Minule võib kinkida igasugu põnevaid asju. Kõiksugu hooldusvahendid, mida ise ei raatsiks kuidagi osta (võid Kaisaga nõu pidada)ja..rohelis teed võib alati kinkida..ja no ehteid ka teatud määral (mis pole bling-bling). Et - täiesti tavalised naistesoovid. Jätan seekord maailmarahu küsimata :D

Cadillac ütles ...

Aga sinust spetsiaalselt kõneldes Kaisa, siis ma oleks väga õnnelik, kui sa mu sünnipäevaks mu kleidiga ka kuhugimaale oled jõudnud. VÄGA õnnelik :D