SSDD*

...except some cases. Pöörane wiikend. Laululaager pani mu imestama – lapsed tõesti laulsidki, meie kooril pole häda midagi, kui õpetaja veel nnnnnatukene rohkem pingutaks oma tööd ka sealjuures teha st – õpetada, õpetada ja veel kord – ÕPETADA! Ja pärast seda lapsed pidutsesid. Ikka seda sihtipidi, et “eestlane olen ja nii on ja nii jääb” st algul ei saa vedama (tehnika pandi suurde saali üles, aga diskotada ei viitsitud) ja hiljem – olid pidamasaamisega probleemid, igaühel omamoodi: kes ei soovinud magama minna, kes suitsupause lõpetada, kes väikest flirti, kes tantsimist, etc. Ja mina piibutasin ennast jälle omasse mulli, nagu see enamasti ikka juhtub. Jõudsin oma pea absoluutselt tühjaks mõelda, sõnu mul polnud, natuke keerutasin ka jalga ja siis võtsin krohvi maha ja unemati surus mu pikali sellele neetult kõvale puupõrandale, ehkki jah, mul oli ka peno külje all, aga tutkit see eriti aitab. Soojust hoiab küll. Igatahes Mati Une minu väsinud silmi tol öösel vägistama väga ei kippunud, millest oli siiralt kahju. Asi oli Kõhu Valus, mis mu umbes pool seitse hommikul üles äratas. Nice, ma olin maganud selleks ajaks tervelt neli ja pool tundi. Ja järgmine plärin, mis täitis juba terve klassiruumi, oli umbes kaks tundi hiljem minu mobiilialarmaa. Kõik kaasruumilised ärkasid enamvähem ühesuguste vigisevate häältega – külm olevat olnud. Ja mina naersin tol hetkel hinges, olles ainuke soojavares. Sest mul tõesti oli öösel üsna soe olnud. Hahaaaaa, busteeed!. Ainult et hiljem keset laulmist selgus, et ma olen über-exhausted. Ja ma tahtsin ainult koju, aga see ei omanud mingit tähtsust, sest magada ma ei jõudnud. Käisid Eedenis minišopingul ja siis koju ja siis munesin armsa tunnikese ja hakkasin sättima, et minna Kaisa sünnipäevale. Päris mõnus jällenägemine J pluss veel see, et ma tõenäoliselt rääkisid Kadile pool oma elu ära. Mis mulle hiljem koitis. Aga pole hullu. Ja viimaks kell kolm peale mõningaid kõhklusi suutsin taksoarve suhtes mureliku Kadi kodupoole meelitada. Võtsime kusagilt Aardla risti juurest takso (PS for Kadi: Tartus ei ole Tulika taksosid) ja arve oli talutav. 35 eeku näkku. Ja ma tunnetasin, kui mõnus on unesegaselt tuigerdada. Maxima juures koduni välja. Kell oli ilus pool neli hommikul, kui mina raudvõtmega all sektsiooniukse juures siis kobistasin. Jõudsin sisse lohiseda ja siis kuulsin kusagil ühel kõige ülemistest korrustest kriuksatust. Jah, inimesed ei tarvitse magada laupäeva öösel vastu pühapäeva. The wiiiikend, janõu. Ja sellistel puhkudel ikka hakkab süda veidi kiiremini peksma, mine sa tea, mis nunnu pätt mind kusagil seina ääres tervitada võiks. Viimane trepiaste on lahutamas mind mu korteriuksest ja siis ma silman üsna pentsikut vaatepilti: trepil, mis viib meie koduukse juurest viiendale korrusele, istub meie kõrvalkorteris elava naise elukaaslane. Ei, ta ei istu seal niisama. Ta istub seal i h u a l a s t i . ja absoluutselt umbjoobes samuti. Mind nähes toetab ta pea kätele ja teeb mingeid haledalt niutsuvaid hääli. Teen käba, et ukse lukust lahti saan ja kaon tuppa. Uksesilmast võib siis selgelt näha, et vaesel mehikesel on külm ja kuidas ta ukse taga aeg-ajalt anumas käib, et ta tagasi keskkütte soojusesse lastaks. Vähemalt kui ma pesemas ära olin käinud, oli ta ilmselt tuppa tagasi pääsenud. Tore seegi. Mu ema rääkis hommikul, et neil oli korteripralle olnud. Kolm inimest ja alkohol. Ja et naine oli meest ennegi välja visanud, siis aga ikka riietega. Ja samas hiljem ise järele roomanud. Jess, kõik maani lakku täis. Ja pakkus veel ühe võimaliku variandi – ehk on naabrid nudistideks hakanud. Nice try, ma ei jäänud uskuma. Igatahes on need “alasti öös tammujad” ennegi probleemne paarike olnud. Tihti tülitsevad, peksavad, lõhuvad, jne. Ja teiste elu ümber korraldama ei lähe. Mina neid nii täpselt ei tea ka. Üks on kindel – ebastabiilsed. Mitte, et ma ise paremini tasakaalus omadega oleks. Aga uskuda on, et mind te lähiajal paljalt kusagil roomamas või põrandaid lakkumas ei näe. Vot nii. My a little bit extremy way of living. Spontaneously. päeva soovitus: elage oma elu õnnelikult. Mitte nii, et õnn peituks ka lihtsalt üürikestes hetkedes. see võib olla ka topitud näiteks...väikesesse sooja juustusaia või...ma ei tea, vaadake enda ümber ringi. Proovige olla nt korraks õnnelikud mitte-millegi üle. jap, the whatever will do! Bright white night .