13.veebruar

Ehk minu sünnipäev. Ja nüüd ma olengi siis päris 18 valmis. Ma võiksin nüüd ühe õhtuga kõikvõimalikud ööklubid läbi käia, ennast maani kõiksugu alkoholi täis juua ja oma kopsud süsimustaks suitsetada. Sest ma võin. Aga ma ei tee seda. No vähemalt suitsetama see maagiline arv mind küll veel ei ajenda.
Aitäh Kadrile ja Paulale selle imeilusa lüürilise sügavamõttelise sünnipäevalaulu eest hommikul. Aitäh Kaisale konjakikommide, kaardi, käekettide ja roosi ning vaasi eest, milledest viimased ma unustasingi bioloogia klassi. Sorry, Kaisa(L)
Kuid mul, nagu tavaliselt, ei vea. Ja seepärast vist juhtuski see mis juhtuma pidi. Nagu enamus teist juba teavad, siis rikkus Kase ema minu sünnipäeva umbes 15ks minutiks ära. Selgituseks ma kordan veel kord, et ükskõik millisel muul päeval poleks see midagi olnud. See poleks mind kõigutanud. Lihtsalt sünnipäeval sa ju ootad, et inimesed oleksid natuke lahkemad su vastu ja üldse nähakse maailma siis läbi roosade prillide. MInu puhul see on vähemalt nii. Ja selline asi viis mind lihtsalt korraks rööpast välja. Kõik.
Ja õhtul läksin ma koju, bussis nägin ühte sõbrannat, kellega me terve tee riigikirjandi halbadest ja nõmedatest külgedest rääkisime. Sest tegelikult, neid on ju palju. Kaisa võiks kohe oma hiljutise näite siia tuua.
Vanematelt sain ma toredaid asju. Valge orhidee, teekannu, imehea purutee ja hiina stiilis teetassid koos alustassidega. Imeilusad. Siis oli küll juba ikka sünnipäeva tunne. Keset nädalat on nii tore kodus viibida. Ja tore on 18 saada.
Aga oodata on reedet. Blink-blink ;)