Pudeliga pähe

Päriselt. 16 minutit. Ja ülejäänu jäägu teile mõistatada.
Täna olen ma täielik imbetsill. Nagu täielik. Nagu üleloomulikult idioot. Ma tunnistan seda. Enesekriitika. :D
Aga ma tõesti ei taha sellest rääkida. Kadri, ole vait. Ma ei alanda ennast. Ja ole vait. Lihtsalt vait.
Tegelikult on mul kahju, et alaealised tegelikult ei saa klubisse sisse. Mõnedel juhtudel saab vist õde/vend võtta venna/õe enda vastutusele, aga huvitav kas täisealine sõbranna saab ka alaealise sõbranna oma vastutusele võtta. Võiks ju. Eile mõtlesin ma tükk aega kell kolm hommikul selle üle. Krdi kahju, et õhtu selliseks kujunes. Kuid lõbus oli ka ikka pisut.
Hea, et see nädalavahetus kolm päeva kestab, sest muidu oleks ma järgmine nädal jumala sooda.
Ah mis veel...Katariina Rosalie. See olen MINA! Ma otsustasin, et ma hakkan seda nime kasutama nagu varjunimena või nii. Kuigi ma vist ei tohiks seda siia kirjutada. Aga no teadke, et kui te peaks kuskil nägema sellist labelit nagu P.*.E.S (ei see ei ole ropp sõna) siis teadke et see ei tähenda Kadrit, see tähendab: Palju austreid ei sööda või midagi sellist...Kadri, mis see oligi?? :S